Skip to content

Maksustamise vältimise vastane võitlus ELis

Maksupettuste ja maksustamise vältimisega võitlemine on eelkõige liikmesriikide ülesanne. ELi ühtse turu toimimise tagamiseks edendatakse ELi tasandil kokku lepitud normidega maksualast koostööd ja aidatakse riikidel lahendada piiriüleseid küsimusi.

Probleemi ulatus

Maksupettused ja maksudest kõrvalehoidmine õõnestavad demokraatlike ühiskondade toimimist, moonutavad majandusotsuste tegemist ning kahjustavad kodanike ja valitsuste vahelist ühiskondlikku kokkulepet.

Igal aastal läheb kaduma miljardeid eurosid, kui ettevõtted, jõukad üksikisikud ja teised maksumaksjad ei anna oma õiglast panust. See kaotus ei vähenda mitte ainult avalike teenuste (nt tervishoid, haridus ja taristu) jaoks kättesaadavaid vahendeid, vaid kahjustab ka majanduslikku õiglust ja stabiilsust kogu ELis.

Kõnealuse probleemi lahendamine on väga oluline, et kaitsta üldsuse usaldust, tagada ühtse turu toimimine ja edendada majanduslikku stabiilsust.

Maksupettus ja maksustamise vältimine

Maksupettus ja maksustamise vältimine leiavad aset siis, kui maksumaksja või ettevõtja esitab maksude maksmise vältimiseks tahtlikult mittetäieliku või ebaõige maksudeklaratsiooni liikmesriigi maksuhaldurile või varjab tema eest asjakohast teavet. Need tegevused võivad toimuda mitmes vormis, millest igaühel on oma eriomadused ja tagajärjed.

Allpool uurime erinevaid maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidmise liike, selgitades nende määratlusi ja toimimist.

Maksudest kõrvalehoidmine ja maksupettus

Maksudest kõrvalehoidmine ja maksupettus on ebaseaduslikud tegevused, mille eesmärk on täielikult vältida maksude maksmist. Maksudest kõrvalehoidmine võib hõlmata näiteks kogu kasumi deklareerimata jätmist, tulu tegelikust väiksemana kajastamist või osalemist keerukates skeemides, et vältida näiteks käibemaksu maksmist. Maksupettus võib hõlmata ka andmete võltsimist või pettust muul viisil, et maksukohustustest kõrvale hoida.

Maksustamise vältimine

Maksustamise vältimine hõlmab õiguslike vahendite ja strateegiate kasutamist maksukohustuste minimeerimiseks. Levinud tavad hõlmavad kasumi ümberpaigutamist madalama maksumääraga riikidesse või kunstlikult suurendatud intressimääradega laenude intressimaksete mahaarvamist. Kuigi see taktika on ametlikult seaduslik, kasutab see ära maksuseaduste lünki ja vastuolusid, et vähendada tasutud maksusummat.

Agressiivne maksuplaneerimine

Teine maksustamise vältimise vorm on agressiivne maksuplaneerimine. See juhtub siis, kui suurettevõtted ja jõukad üksikisikud kasutavad maksusumma vähendamiseks seaduste piiratust. Kuigi need meetmed võivad olla tehniliselt seaduslikud, on need eetiliselt küsitavad ja aitavad kaasa maksutulude üldisele vähenemisele.

Maksuparadiisid

Maksuparadiisid on riigid või jurisdiktsioonid, mis pakuvad soodsaid maksutingimusi, näiteks väga madalaid või nullmäärasid, sageli eelkõige välismaistele äriühingutele ja üksikisikutele. Lisaks tagavad maksuparadiisid sageli saladuse hoidmise, jättes avalikustamata seal registreeritud üksikisikute või äriühingute tegelikud omanikud. See võimaldab hoida raha nendes jurisdiktsioonides (nn offshore), sageli sellest teatamata ja selle pealt makse maksmata, mis toob kaasa teiste riikide maksutulu märkimisväärse vähenemise.

Maksupettuse tagajärjed

Maksupettus piirab ELi riikide suutlikkust koguda vajalikke rahalisi vahendeid, rakendada majandus- ja sotsiaalpoliitikat ning toetada avalikke teenuseid. Tagajärjed hõlmavad võimalikke kärpeid avalikes teenustes ja aeglasemat majandust.

Maksupettustel on mitu peamist tagajärge:

Majanduslikud tagajärjed

Vähendab avalike teenuste rahastamiseks vajalikke valitsemissektori tulusid.

Ebavõrdsus ja ebaõiglus

Paneb ausatele maksumaksjatele ebaõiglase ja ebasoodsa koorma.

Seaduste ja avaliku sektori asutuste suhtes tuntava usalduse vähenemine

Õõnestab üldsuse usaldust avaliku õiguskorra ja avaliku sektori asutuste vastu.

Kuritegevus

Rahastab kuritegelikku või ebaseaduslikku tegevust, mis ohustab kodanikke, ettevõtjaid ja isegi terveid riike.

Globaalne mõju

Moonutab konkurentsi, annab põhjendamatuid eeliseid ning aitab kaasa piiriülese kuritegevuse ja maksudest kõrvalehoidmise kasvule.

ELi roll

Võitlus maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu on eelkõige liikmesriikide ülesanne. Riigid on siiski ELi tasandil kokku leppinud normid, et suurendada maksuküsimuste läbipaistvust, edendada teabe jagamist, võtta vastu õigusakte lünkade kõrvaldamiseks ja tagada piiriülest maksukuulekust.

Need on mõned peamised ELi tasandil võetavad meetmed:

Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi alusel vahetavad liikmesriigid automaatset, omaalgatuslikku ja taotluse korral esitatavat maksualast teavet, mis aitab ära hoida maksudest kõrvalehoidmist. See raskendab üksikisikutel ja ettevõtetel vara või tulu varjamist maksuhaldurite eest. Alates 2011. aastast kehtivad normid, mida on alates 2014. aastast märkimisväärselt laiendatud, mängivad olulist rolli ELi liikmesriikide vahelise koostöö soodustamisel ja maksustamise läbipaistvuse edendamisel.

2023. aastal laiendas nõukogu selle kohaldamisala ning lisas sellesse normid, mis puudutavad aruandlust ja automaatset teabevahetust krüptovaratehingutest saadava tulu ning kõige jõukamaid (suure netovaraga) üksikisikuid puudutavate maksualaste eelotsuste kohta.

Käibemaksualane koostöö

Käibemaksualast halduskoostööd käsitleva määrusega nähakse ette konkreetse teabe vahetamine liikmesriikide maksuhaldurite vahel, et võidelda käibemaksupettuste ja maksudest kõrvalehoidmise vastu. Teabevahetus, ühisauditid ja samaaegsed kontrollid võimaldavad riiklike maksuhaldurite ametnikel moodustada rahvusvahelisi auditirühmi, et kontrollida maksukuulekust selles valdkonnas, sealhulgas hargmaiste ettevõtete ja platvormide maksukuulekust.

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu

EL on pühendunud hea maksuhaldustava põhimõtete ja mehhanismide edendamisele kogu maailmas ning võitlusele ebaausa maksukonkurentsi vastu.

Maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu on osa ELi jõupingutustest tugevdada õiglast maksustamist ja suurendada ülemaailmset maksustamise läbipaistvust, et võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu. See hõlmab riike ja jurisdiktsioone, kes ei tee ELiga koostööd või ei ole oma maksustamisalaseid kohustusi täielikult täitnud.

Käitumisjuhendi töörühm

Käitumisjuhendi töörühm on nõukogu organ, mis koosneb liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni kõrgetasemelistest esindajatest. Selle ülesanne on teha kindlaks ja hinnata riikide ja jurisdiktsioonide kahjulikke maksutavasid nii ELis kui ka mujal. Rühma eesmärk on edendada ausat konkurentsi ja vältida maksubaasi kahanemist.

Maksustamise vältimise vastased meetmed

ELi maksustamise vältimise vastase direktiiviga keelatakse kogu ELis mitu äriühingu tulumaksu vältimise konkreetset vormi, tagades samal ajal ettevõtjatele õiglasema ja stabiilsema keskkonna.

Normid hõlmavad viit õiguslikult siduvat kuritarvitamise vastast meedet, mida kõik liikmesriigid peaksid kohaldama kaitseks agressiivse maksuplaneerimise levinumate vormide eest.

Nõukogu võttis maksustamise vältimise vastase direktiivi vastu 12. juulil 2016. 29. mail 2017 tehti muudatus rakendamise kohta, et kõrvaldada kolmandate riikide maksusüsteemidega seotud hübriidsed ebakõlad.

Vt ka

Kuidas ELi maksupoliitika toimib?

Kuidas ELi maksupoliitika toimib?

Digimajanduse maksustamine

Digimajanduse maksustamine

Käibemaks ELis

Käibemaks ELis

Viimati läbi vaadatud: 20. november 2025