Konkurentsivõime kontroll
Konkurentsivõime kontroll on ELi majanduse oluliste aspektide ja sektorite n-ö tervisekontroll. See võimaldab ELi riikide konkurentsivõime ministritel seada prioriteete ja otsida lahendusi kiireloomulistele küsimustele ja suundumustele reaalmajanduses.
Kõnealune protsess on ühtlasi vastuseks 2016. aasta veebruaris Euroopa Ülemkogu poolt konkurentsivõime ministritele esitatud üleskutsele hinnata regulaarselt eri poliitikaelemente ja majandusküsimusi.
Miks meil seda vaja on?
Kontrolliprotsess võimaldab ministritel jälgida konkurentsivõime integreerimist muudesse poliitikavaldkondadesse, millega tagatakse, et ELi õigusnormide kavandamisel ja rakendamisel ning uute poliitikameetmete väljatöötamisel võetakse paremini arvesse mõju Euroopa majanduse konkurentsivõimele. See protsess aitab tagada jätkusuutliku majanduskasvu ja töökohtade loomise.
Kuidas see toimib?
Konkurentsivõime kontrolli aluseks on komisjoni ettekanne viimaste mikromajanduslikke küsimusi puudutavate arvnäitajate ja suundumuste kohta. Seejärel peavad konkurentsivõime ministrid arutelu, võtavad sõna ja avaldavad arvamust võimaliku mõju kohta ELi ettevõtetele ja kodanikele.
2014. aasta septembris hakkas konkurentsivõime nõukogu analüüsima struktureeritumalt ja süstemaatilisemalt kõiki asjakohaseid ettepanekuid, millel on konkurentsivõimele märkimisväärne mõju.
Töömeetodist anti teada konkurentsivõime ministrite mitteametlikul kohtumisel 2015. aasta juulis Luxembourgis. Protsessiga alustati 2015. aasta oktoobris.
-
2019
-
26. september Ministrid arutasid ELi konkurentsivõime välismõõdet
ELi jätkusuutliku majanduskasvu pikaajalise strateegia üle peetava arutelu käigus vahetasid ELi ministrid arvamusi Euroopa Liidu konkurentsivõime välismõõtme teemal.
Delegatsioonid pidasid tervitatavaks eesistujariik Soome aruandes pakutud integreeritud lähenemisviisi jätkusuutliku majanduskasvu suhtes.
-
28. mai Ministrid arutasid konkurentsi turul
Ministrid arutasid, kuidas konkurents turul mõjutab ühtse turu konkurentsivõimet.
Kuigi nad jäid üldiselt nõusse, et konkurents on ELi siseturul vajalik, väljendas mitu delegatsiooni vajadust kaaluda „asjaomase turu“ mõiste uuesti defineerimist, eelkõige seoses globaalselt tegutsevate digiplatvormidega.
-
18. veebruar Mõju väärtusahelatele
Nõukogus toimunud aruteludel keskenduti mõjule, mida Euroopa valdkondlikud väärtusahelad avaldavad konkurentsivõimele ja majanduskasvule.
Ministrid rõhutasid turuteenuste kasvavat rolli ülemaailmsetes väärtusahelates.
-
2018
-
29. november Ühtse turu juhtimine
Nõukogus arutati ühtse turu tulevast juhtimist.
Mõttevahetuse ajal esitas Euroopa Komisjon oma hiljuti vastu võetud vastavateemalise teatise.
-
27. september Regionaalne konvergents
Nõukogu hindas seda, milline on regionaalse konvergentsi tähtsus üldise tootlikkuse kasvu ja konkurentsivõime jaoks.
Ministrid arutasid selliseid aspekte nagu majanduskasvu tulude ja kulude jaotamine ning integratsioon ELi piirkondades.
Peale selle rõhutasid ministrid sellega seoses vajadust keskenduda rohkem innovatsioonile ja digiüleminekule, investeerides taristusse ja inimeste oskuste parandamisse.
-
28.–29. mai Siseturg ja tööstusbaas
Ministrid käsitlesid siseturu konkreetset mõju ELi tööstuslikule baasile, pidades silmas konkurentsivõimet ja tootlikkust.
Nad rõhutasid väärtusahelate tähtsust pikaajalise tootlikkuse parandamise ja konkurentsivõime suurendamise jaoks.
Samuti kutsusid ministrid Euroopa Komisjoni üles tegema kindlaks tulevaste väärtusahelate jaoks olulised algatused ja investeeringud.
-
12. märts Piirangud teenuste turul
Nõukogu analüüsis teenuste turu põhjendamatutest piirangutest tulenevaid kulusid.
Need piirangud vähendavad kõnealuseid teenuseid kasutavate tootmissektorite tootlikkust.
Selliste põhjendamatute piirangute kaotamine võiks anda olulist kasu reaalmajandusele, eelkõige jaemüügisektoris.
-
2017
-
30. november Tööstuspoliitika eesmärgid
Ministrid võtsid teadmiseks Euroopa Komisjoni ettekande oma teatise „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel: uus ELi tööstuspoliitika strateegia“.
Teatis oli vastus paljude liikmesriikide taotlusele seada tööstuspoliitika jaoks pikaajalised eesmärgid, mis kajastaksid ambitsioonikat strateegiat.
Komisjon esitas samuti analüüsi, milles käsitleti Euroopa tööstussektori praegust olukorda ja väljavaateid võrreldes muude maailma võimsate majanduspiirkondadega. Analüüs hõlmas parameetreid selliste suundumuste kohta nagu tööhõive töötlevas tööstuses, innovatsioon ja digioskuste tase.
-
6. juuni Väärtusahelad ja teenused
Komisjon tutvustas analüüsi, milles ühtset turgu vaadeldakse väärtusahelate perspektiivist. Ta märkis, et teenustesektor üha suureneb ja et regulatiivse koormuse ülekanduvat mõju teenustesektorile ei saa alahinnata.
Paljud ministrid juhtisid tähelepanu teenuste ja tootmise omavahelistele seostele. Mõned ministrid märkisid, et suurendada tuleks Euroopa VKEde osalust ülemaailmsetes väärtusahelates.
Lõpetuseks avaldasid paljud ministrid toetust komisjoni kavatsusele jälgida ühtset turgu väärtusahelate arenemise ja muutumise seisukohast.
-
20. veebruar Investeeringud immateriaalsesse varasse
Ministrid vahetasid arvamusi ELi ettevõtete immateriaalsetesse varadesse investeerimise üle. Immateriaalsed varad on näiteks:
- oskused
- juhtimiskogemus
- ettevõtte maine
- tarkvara
- disainilahendused
- intellektuaalomand
Ministrid võtsid teadmiseks immateriaalsete investeeringute panuse ELi majandusse ja arutasid võimalikke stiimuleid ja poliitikasuundi, mida selle sektori suurendamiseks kasutada. Nad olid seisukohal, et immateriaalsetesse varadesse investeerimise toetamiseks tuleks kõrvaldada investeerimist takistavad tegurid ning rakendada mitmeid poliitikameetmeid. Nende seas peaks olema:
- piisav intellektuaalomandi kaitse
- ettevõtete, eelkõige VKEde lihtne ligipääs rahalistele vahenditele, et investeerida immateriaalsesse varasse
- riskikapitali investeerimist toetavad meetmed
- maksusoodustused
- täiendavad jõupingutused, et propageerida investeerimist inimkapitali
- hariduse ja oskuste esikohale tõstmine
- teadus- ja arendustegevusse tehtavate investeeringute toetamine
-
2016
-
12. juuli Digitaliseerimise mõju tootlikkusele
Ministrid arutasid, millist mõju avaldab digitaliseerimine tootlikkusele, keskendudes teenustesektorile.
Nad andsid suuniseid, kuidas suurendada tootlikkust ELis ja vähendada lõhet maailma edasijõudnumate piirkondadega.
Nad tõid välja eelkõige järgmise:
- vajadus suunata investeeringud sellistesse paljutõotavatesse valdkondadesse nagu IKT, teadusuuringud ja innovatsioon
- teenustesektori kiire digiteerimine
- digitaalse infrastruktuuri ja võrkudevaheliste ühenduste edendamine
- ühtse turu süvendamine
- innovatsioonisõbralikumad õigusaktid
- uute tehnoloogiatega seotud koolituse ja oskuste edendamine
- VKEde ja idufirmade toetamise algatused.
Nõukogu võttis samuti teadmiseks konkurentsivõime tulemustabeli loomise ettevalmistamisel tehtud edusammud. See vahend võimaldab komisjonil ja ELi riikidel paremini jälgida konkurentsivõimega seotud arenguid ja parandada otsustamisprotsessi kvaliteeti. Tulemustabelis esitatakse näitajad üldise konkurentsivõime kohta ning konkurentsivõime kontrolli seisukohast kõige asjakohasemate teemavaldkondade kohta.
-
29. veebruar VKEdele arenguks ja töökohtade loomiseks antav toetus
Ministrid vahetasid nn konkurentsivõime kontrolli raames arvamusi selle üle, kuidas aidata kõige paremini VKEdel ja idufirmadel töökohti luua ja areneda.
Arutelu aluseks oli komisjoni ettekanne, milles esitati võrdlevaid andmeid idufirmade ja nende arenguaspektide kohta.
Mõned delegatsioonid pidasid tervitatavaks asjaolu, et pärast aastaid rihmapingutamist on Euroopa VKEd laienemas ja on hakanud taas inimesi tööle võtma, nagu nähtub komisjoni 2014. ja 2015. aasta aruandest Euroopa VKEde kohta.
Enamik delegatsioone tõi välja mitu olulist valdkonda, kus ELi poliitika saab aidata ettevõtetel areneda, sealhulgas järgmiselt:
- hõlbustades juurdepääsu rahastamisele
- stimuleerides piiriülest tegevust siseturu edasiarendamise teel
- kohaldades parema õigusloome põhimõtteid eesmärgiga kujundada välja tulevikukindel õiguskeskkond.
Ministrid tunnistasid siiski, et VKEde poolt tööhõivevõimaluste loomine on liikmesriigiti ja majandussektorite lõikes väga ebaühtlane.
VKEde esindajate võrgustiku eelmise aasta aruandes kinnitati ka seda, et VKEde poolt töökohtade loomisel on esirinnas peamiselt teenustesektoris tegutsevad ettevõtted. Vastavalt nimetatud aruandele, mis esitati nõukogule 30. novembril, on VKEd üldiselt majanduskriisist aeglaselt, kuid püsivalt väljumas.
2014. aastal suurenes nende lisaväärtus 3,3% (võrreldes 1,6% 2013. aastal). Samuti suurenes VKEde koguarv: neid on nüüd kokku 22,3 miljonit, mis on 3,6% rohkem kui 2008. aastal.
Esimest korda kuue aasta jooksul tööhõive VKEdes suurenes (1,2%).
Positiivne suundumus VKEde olukorras viitab paranenud makromajanduslikele ja ettevõtlustingimustele. Kriisist väljumine toimub siiski eri kiirusel.
Suuremas osas liikmesriikides toimus 2014. aastal VKEde tegevuse laienemine. Kriisist kõige enam mõjutatud riikides ei ole VKEde olukorra paranemist siiski veel märgata.
-
18. veebruar ELi juhid kutsusid üles konkurentsivõime olukorda tähelepanelikult jälgima
ELi juhid võtsid Euroopa Ülemkogu kohtumisel vastu deklaratsiooni konkurentsivõime kohta, milles rõhutati konkurentsivõime tähtsust majanduskasvu ja töökohtade loomisel ning vajadust kasutada täiel määral ära siseturu potentsiaali. Selles kutsutakse ELi institutsioone ja riike üles pürgima parema õigusloome poole ning tunnistama ELi konkurentsivõime parandamiseks kehtetuks tarbetud õigusaktid.
Deklaratsioonis kinnitatakse, et Euroopal on vaja suurendada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet teenus- ja tootemajanduses ning sellistes võtmetähtsusega valdkondades nagu energia ja digitaalne ühtne turg.
Samuti kutsutakse selles üles looma tugevat, eeskirjadepõhist mitmepoolset kaubandussüsteemi ning rõhutatakse vajadust sõlmida kolmandate riikide ja riikide blokkidega laiahaardelised kahepoolsed kaubanduslepingud.
ELi juhid palusid deklaratsioonis konkurentsivõime nõukogul hinnata regulaarselt erinevaid elemente, millel on mõju ELi konkurentsivõimele. See tugevdab konkurentsivõime kontrolli protsessi rolli.
-
2015
-
30. november ELi konkurentsivõime üleilmsetel turgudel
Nõukogus toimus arutelu selle üle, kuidas on omavahel seotud siseturu integratsiooni olukord ja ELi konkurentsivõime üleilmsetel turgudel, pöörates eriti tähelepanu ELi turuosale ülemaailmsetel eksporditurgudel ja seotud konkurentsieelistele ELi jaoks.
Mõttevahetuse käigus toetas mitu delegatsiooni ELi kaubanduspoliitika vahendite täielikku ja õigeaegset kasutamist, et tagada üleilmselt võrdsed tingimused. Sellega seoses märgiti keerulist olukorda teatavates tööstussektorites, näiteks terasetööstuses.
Komisjon teatas, et lähitulevikus on kavas korraldada kõrgetasemeline sidusrühmade konverents energiamahukate tööstusharude teemal eesmärgiga anda hinnang praegusele olukorrale ja kaaluda asjakohaseid lahendusi.
Arutelu aluseks oli eesistujariigi Luksemburgi koostatud aruanne. Aruandes antakse ülevaade Luksemburgi eesistumise ajal tehtud tööst ning esitatakse soovitusi, kuidas konkurentsivõimet tulevikus paremini muudesse poliitikavaldkondadesse integreerida.
-
1. oktoober Siseturu integratsiooni olukord
Konkurentsivõime ministrid pidasid esimese arutelu äsja alguse saanud konkurentsivõime kontrolli protsessi raames. Ministrid keskendusid aruteludes järgmisele:
- uusimad majandussuundumused ja arvnäitajad, tuginedes komisjoni ettekandele, milles keskenduti mikromajanduslikele küsimustele
- konkurentsivõime integreerimine muudesse poliitikavaldkondadesse, tuginedes loetelule peamistest ELi algatustest, millel on potentsiaalne mõju konkurentsivõimele
Mitmed osalejad olid seisukohal, et ELi ettevõtetel tuleb aidata suurendada oma konkurentsivõimet ning laieneda, muutes regulatiivsed tingimused lihtsaks ja prognoositavaks. See aitaks ühtlasi stimuleerida investeerimist Euroopas.
Valitses laialdane konsensus, et ELi reeglid peaksid olema tõhusamad ning neil peaks olema tegelik lisaväärtus tarbijatele ja ettevõtetele.
Paljud delegatsioonid juhtisid tähelepanu Euroopa tööstussektori ja ettevõtete konkurentsivõimega seonduvatele kaubanduspoliitika aspektidele.
Konkurentsivõime edendamise peamiste väljakutsetena nimetati järgmist:
- ühtse turu, tööstussektori ja VKEde digiüleminek
- aruka reguleerimise põhimõtete kohaldamine ilma tarbijate ja töötajate kaitse taset kahjustamata
- innovatsiooniklastrite toetamine
Eesistujariik Luksemburg koostas esialgse mittetäieliku loetelu käimasolevatest ja tulevastest algatustest, mis võivad avaldada märkimisväärset mõju konkurentsivõimele, sealhulgas algatustest, mida käsitletakse muudes nõukogu koosseisudes. Sellega anti ministritele mitteametlik ülevaade peamistest konkurentsivõime muudesse poliitikavaldkondadesse integreerimise eelnõudest.
Arutelude tulemusel esitas eesistujariik aruande, mis esitati konkurentsivõime nõukogu 30. novembri istungile.