Majanduskasvu ja kaasamist toetav haridus
The EU wants to equip its citizens with the skills needed in the labour market by reducing early school leave and upholding tertiary level education.
Iga liikmesriik vastutab oma haridus- ja koolitussüsteemi eest ise. ELil aga on oluline tugiroll. Ta innustab liikmesriike tegema koostööd ja vahetama häid tavasid ning täiendab riigi tasandi jõupingutusi ja reforme.
Olulised arvud
OECD andmetel:
- jääb ELis 20% tööjõul tõsiselt vajaka oskustest, sealhulgas kirja- ja arvutusoskusest
- ei oska 25% Euroopa täiskasvanuid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tõhusalt kasutada
Miks seda vaja on?
ELi kodanikele tööturul edu saavutamiseks vajalike oskuste tagamine on võti majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks Euroopa Liidus. Selle saavutamiseks on ELi majanduskasvu strateegias („Euroopa 2020“) seatud 2 eesmärki, mille liikmesriigid peaksid hariduse valdkonnas 2020. aastaks saavutama:
- vähendada haridussüsteemist varakult lahkumise määra alla 10% tasemele
- tagada, et vähemalt 40% 30–34-aastastest oleksid omandanud kolmanda taseme hariduse
Haridus ja koolitus võivad samuti aidata hoida ära vaesust ja sotsiaalset tõrjutust, tagada inim- ja kodanikuväärtuste kaitsmise ning aidata võidelda igasuguse diskrimineerimisega. Vastuseks terrorirünnakutele Pariisis ja Taanis leppisid ELi ministrid kokku vajaduses:
- tagada, et lapsed ja noored omandaksid kodaniku- ja kultuuridevahelised pädevused
- parandada kriitilist mõtlemist ja meediapädevust
- soodustada ebasoodsas olukorras olevate laste haridusteed
- edendada kultuuridevahelist dialoogi
Nõukogus tehtud töö
Euroopa koostöö eesmärkide kindlaksmääramine
Nõukogu võttis 2009. aastal vastu hariduse ja koolituse strateegilise raamistiku (HK 2020). Raamistik on tihedalt seotud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega ning selles määratletakse hariduse ja koolituse valdkonnas tehtava Euroopa koostöö eesmärgid ja korraldus 2020. aastani.
Nõukogu ja Euroopa Komisjon võtsid 2015. aasta novembris vastu aruande nende eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta. Aruandes esitati ka töökava järgmiseks 5 aastaks, milles keskendutakse kuuele prioriteetsele valdkonnale:
- asjakohaste ja kvaliteetsete oskuste arendamine elukestva õppe kaudu
- kaasava hariduse, võrdsuse ja mittediskrimineerimise edendamine
- avatum ja innovaatilisem haridus, mis on täielikult jõudnud digiajastusse
- õpetajatele ja koolitajatele pakutava toetuse tugevdamine
- oskuste ja kvalifikatsioonide läbipaistvuse parandamine, et hõlbustada edasiõppimist ja liikuvust
- haridus- ja koolitussüsteemidesse tehtavate jätkusuutlike investeeringute ning nende kvaliteedi ja tõhususe edendamine
- Strateegiline raamistik hariduse ja koolituse valdkonnas („ET 2020“)
- Hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö uued prioriteedid, 23. november 2015
Aktuaalsed tegevusvaldkonnad
1. Asjakohaste ja kvaliteetsete oskuste arendamine
Nõukogu võttis 2017. aasta novembris vastu järeldused, milles käsitletakse koolide arendamist ja õpetamise täiustamist. Järeldustes tuuakse esile mitu prioriteeti, sealhulgas:
- tagada kõigile kvaliteetne ja kaasav haridus
- innustada õpetajaid ja koolijuhte
- liikuda paremini toimiva, õiglasema ja tõhusama juhtimise suunas.
Samuti võttis nõukogu 2017. aasta novembris vastu järeldused uue kõrghariduse tegevuskava kohta. Üldine eesmärk on ajakohastada kõrgharidust, et see suudaks kiiresti muutuva keskkonnaga sammu pidada.
2017. aasta mais võttis nõukogu vastu soovituse, milles käsitletakse elukestva õppeEuroopa kvalifikatsiooniraamistikku. Selle eesmärk on parandada kogu Euroopas kvalifikatsioonide läbipaistvust, võrreldavust ja kaasaskantavust, kehtestades võrdlusraamistiku riiklike kvalifikatsiooniraamistike või -süsteemide jaoks. Samuti soovitakse soovitusega aidata kaasa haridus- ja koolitussüsteemide ajakohastamisele ning suurendada töötajate ja õppijate tööalast konkurentsivõimet, liikuvust ja sotsiaalset integratsiooni.
2016. aasta novembris võttis nõukogu vastu resolutsiooni uue oskuste tegevuskava kohta, milles tuuakse välja nõukogu tööd selles valdkonnas suunavad põhiaspektid. Selle eesmärk on edendada elukestvat investeerimist inimestesse ja see hõlmab selliseid valdkondi nagu:
- oskuste arendamine
- kvalifikatsioonide vastastikune tunnustamine
- kutsehariduse ja -koolituse ning kõrghariduse toetamine
- digitaalmajanduse täieliku potentsiaali uurimise viisid
Nõukogu võttis 2016. aasta mais vastu järeldused meediapädevuse ja kriitilise mõtlemise arendamise kohta hariduse ja koolituse kaudu. Järeldustes rõhutatakse samuti, et haridusel ja koolitusel on oluline roll aidata noortel omandada meediapädevust ja saada tulevikus vastutustundlikeks kodanikeks.
Euroopa Komisjon tutvustas 2015. aasta novembris nõukogule 2016. aasta majanduskasvu analüüsi, millega juhatati sisse Euroopa poolaasta 2016. Analüüsis märgiti, et innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamiseks ning töötuse ennetamiseks on oluline anda inimestele asjakohased oskused. Selles kutsuti viima ellu haridus- ja koolitussüsteemide tulemuspõhiseid reforme.
2. Kaasava hariduse edendamine
2016. aasta novembris jõudis nõukogu poliitilisele kokkuleppele soovituse suhtes, mis käsitleb uusi võimalusi täiskasvanutele komisjoni kavandatava oskuste garantii raames. Selle eesmärk on anda väheste oskustega täiskasvanutele võimalus omandada tööturul ja ühiskonnaelus aktiivselt osalemiseks vajalikud oskused, teadmised ja pädevused.
Sama 2016. aasta veebruaris võttis nõukogu vastu resolutsiooni sotsiaal-majandusliku arengu ja kaasatuse edendamise kohta ELis hariduse kaudu. Resolutsioonis keskendutakse järgmistele küsimustele:
- meetmed, millega tagada sihipärane investeerimine haridusse
- kuidas kõige paremini tegeleda oskuste nappusega, et taastada töökohad ja toetada majanduskasvu Euroopas
- hariduse roll kodanikuaktiivsuse ja sotsiaalse kaasatuse edendamisel
Nõukogu võttis 2015. aasta novembris vastu järeldused haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise kohta. Neis rõhutatakse järgmiste aspektide rolli:
- ebasoodsad olud, muu hulgas rändetaustaga laste, roma päritolu laste ja erivajadustega laste puhul
- haridussüsteemide ülesehitus ning sellised tegurid nagu vägivald ja kiusamine; õpetamismeetodid ja õppekavad
Ministrid kutsusid üles tagama kõigile noortele võrdse juurdepääsu kvaliteetsele haridusele. Nad palusid liikmesriikidel ja komisjonil kasutada ELi vahendite pakutavaid rahastamisvõimalusi, et toetada meetmeid, mille eesmärk on vähendada haridussüsteemist varakult lahkumist.
Nõukogu arutas 2015. aasta novembris ka strateegiad rändetaustaga inimeste integreerimiseks. Üldiselt peavad ministrid vajalikuks keskenduda järgmisele:
- tagada vastuvõtva riigi keele tulemuslik õppimine
- eelnevate kvalifikatsioonide kiire ja tõhus hindamine ja valideerimine
- Euroopa ühiste väärtuste süstemaatiline propageerimine
- õpetajate, õpilaste ja vanemate ettevalmistamine koolide suuremaks mitmekesisuseks
Pariisi deklaratsiooni (märts 2015) järelmeetmetega seoses keskendub eesistujariik Madalmaad ka kodanikuaktiivsuse ning põhiväärtuste edendamisele hariduse kaudu.