ELi-Mercosuri lepingud
Kaks lepingut kujundavad ELi-Mercosuri suhteid ajakohastatud ja laiaulatusliku partnerluse raames, mis hõlmab poliitilist dialoogi ja kaubanduskoostööd. Samuti kehtestas EL erisätted oma põllumajandussektori kaitsmiseks.
Pikaajaline partnerlus
EL ja Mercosur – Lõuna-Ameerika kaubandusblokk, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay – on lähedased liitlased ja sarnaselt meelestatud partnerid, kes on ühiselt pühendunud mitmepoolsusele ja reeglitel põhinevale rahvusvahelisele kaubandusele. Kuigi Boliivia sai 2024. aasta juulis Mercosuri täisliikmeks, ei ole riik lepingute osaline, kuna läbirääkimised viidi suures osas lõpule enne ühinemist.
ELi ja Mercosuri suhted ulatuvad tagasi 1999. aastasse, kui jõustus piirkondadevahelise koostöö raamleping. Sellest ajast alates on ELi ja Mercosuri vahelised läbirääkimised assotsieerimislepingu üle läbinud mitu etappi.
6. detsembril 2024 jõudis EL Mercosuriga poliitilisele kokkuleppele ulatuslikus partnerluslepingus, mis koosneb kahest sambast: poliitiline koostöö ning kaubandus ja investeeringud.
3. septembril 2025 esitas komisjon nõukogu otsuste ettepanekud kahe paralleelse, kuid õiguslikult eraldiseisva õigusakti allkirjastamise ja sõlmimise kohta:
- ELi-Mercosuri partnerlusleping, milles on ühendatud poliitiline dialoog, koostöö ja kaubandus
- kaubanduse vaheleping, mis hõlmab kaubandus- ja investeerimiskohustusi, mida kohaldatakse enne partnerluslepingu jõustumist
Nõukogu kiitis 9. jaanuaril 2026 heaks mõlema lepingu allkirjastamise. Sellele järgnes 17. jaanuaril Paraguays toimunud allkirjastamistseremoonia.
Kui lepingud jõustuvad, kujundavad need suhteid ajakohastatud ja laiaulatusliku partnerluse raames, edendavad stabiilsemaid ja prognoositavamaid kaubandus- ja investeerimisreegleid ning loovad maailma suurima vabakaubanduspiirkonna, mis hõlmab enam kui 700 miljoni inimesega turgu.
Järgmisena peab andma oma nõusoleku Euroopa Parlament, et nõukogu saaks mõlemad lepingud sõlmida.
ELi-Mercosuri partnerlusleping
Partnerlusleping hõlmab ühte raamistikku koondatud poliitilist dialoogi, koostööd ja valdkondlikku tegevust. See sisaldab ka kaubandust ja investeeringuid käsitlevaid sätteid, mida hakatakse täielikult kohaldama pärast lepingu sõlmimist ja jõustumist.
Partnerlusleping aitab tugevdada koostööd järgmistes valdkondades:
- kestlik areng
- keskkonna- ja kliimameetmed
- digipööre
- inimõigused
- liikuvus
- terrorismivastane võitlus
- kriisiohje
Samuti aitab see tõhustada koordineerimist mitmepoolsetel foorumitel ja seoses ülemaailmsete väljakutsetega, sealhulgas kliimamuutused, rahuvalve ja ränne, ning hõlbustab parimate tavade jagamist mitmesugustes küsimustes alates juhtimisest kuni tehnoloogiainnovatsioonini.
Kaubanduse vaheleping
Kaubanduse vaheleping kajastab partnerluslepingu kaubanduse ja investeeringute liberaliseerimise sammast ning toimib eraldiseisva lepinguna kuni kogu partnerluslepingu jõustumiseni. Lepingu eesmärk on jõuda kokkulepitud kaubanduskohustustest tuleneva majandusliku kasuni võimalikult ruttu.
Kaubanduse vaheleping sillutab teed tariifide vähendamisele, avab juurdepääsu uutele turgudele ja võimaldab paremaid kaubandustingimusi sellistes olulistes sektorites nagu põllumajandus, autotööstus, farmaatsiatööstus ja kemikaalid.
Samuti sisaldab leping sätteid järgmise kohta:
- investeeringute hõlbustamine
- tõkete kõrvaldamine piiriüleses teenuskaubanduses, eelkõige digi- ja finantsteenuste valdkonnas
- riigihanked, andes ELi ettevõtjatele juurdepääsu Mercosuri riikides toimuvatele riigihankemenetlustele
Lepingu peab ratifitseerima ainult EL, mitte iga liikmesriik eraldi. Leping kaotab kehtivuse, kui jõustub partnerlusleping, mille peavad ratifitseerima kõik liikmesriigid.
Nõukogu 9. jaanuari 2026. aasta otsuse kohaselt teavitas EL 23. märtsil 2026 Mercosuri riike kaubanduse vahelepingu ajutisest kohaldamisest.
Kaubanduse vahelepingut on kohaldatud ajutiselt alates 1. maist 2026 ja teatavate toodete puhul kaotati tollimaksud alates esimesest päevast. Nii kehtestati prognoositavad kaubandus- ja investeerimisreeglid.
ELi ja Mercosuri kaubavahetus ning teenuskaubandus – faktid ja arvud
Põllumajandustoodete kaitsemeetmed
Selleks et kaitsta ELi põllumajandussektorit ja teatavaid tundlikke põllumajandustooteid, mis võivad olla avatud impordist tulenevale konkurentsile, koostas EL spetsiaalse Mercosuri kaitsemeetmete määruse, millega võetakse ELi õigusesse üle partnerluslepingus ja kaubanduse vahelepingus sisalduvad põllumajandustoodete kaitsesätted.
Määruses on sätestatud, kuidas EL saab ajutiselt peatada tariifsed soodustused Mercosurist pärit põllumajandustoodete impordile, kui see import kahjustab ELi tootjaid. Määruses tuginetakse olemasolevatele ELi kaitsevahenditele, kuid kehtestatakse kiiremad menetlused ja lihtsamad käivitamistingimused ELi põllumajandustootjate kaitseks mõeldud uurimiste jaoks.
Kuni alalise õigusraamistiku vastuvõtmiseni võib komisjon kohaldada kaubanduse vahelepingu alusel põllumajandustoodete suhtes kahepoolseid kaitsemeetmeid, sealhulgas kehtestada tariife, et võidelda impordi järsu suurenemise ja/või hinnalanguse vastu, mis häirivad kohalikke tooteturge. Lisaks kohaldatakse selliste tariifikvootidega hõlmatud toodete suhtes nagu veiseliha, linnuliha, sealiha, suhkur, etanool, riis, mesi, mais ja suhkrumais tõhustatud seire nõudeid.
Liikmesriigid võivad samuti taotleda, et komisjon algataks kaitsemeetmeid käsitlevaid uurimisi. Kui komisjon seda teeb, peab ta nõukogu kavandatavatest meetmetest täielikult ja õigel ajal teavitama.
Nõukogu võttis 5. märtsil 2026 ametlikult vastu määruse, millega rakendatakse põllumajandustoodete kahepoolseid kaitseklausleid. Määrust kohaldatakse kaubanduse vahelepingu suhtes alates selle jõustumisest ning seda kohaldatakse ka pärast partnerluslepingu jõustumist.
Viimati läbi vaadatud: 1. mai 2026