Seadusandlikud erimenetlused

Teatavatel juhtudel, näiteks ühtse turu erandite puhul, on peamine otsuste tegija Euroopa Liidu Nõukogu. Kaasatud on ka Euroopa Parlament, kellega tuleb konsulteerida või kes peab andma oma nõusoleku.

Mis on seadusandlik erimenetlus?

Teatavatel juhtudel, kui õigusakte võtab vastu ainult nõukogu, kohaldatakse seadusandlikku erimenetlust. Sellistel juhtudel parlament kaasseadusandjana ei tegutse, kuid temaga tuleb konsulteerida või ta peab andma oma nõusoleku.

Neid menetlusi kasutatakse konkreetsetes valdkondades, nagu ühtse turu erandid, konkurentsiõigus ja diskrimineerimise vastu võitlemise meetmed.

Euroopa Komisjon esitab seadusandliku ettepaneku. Euroopa Liidu Nõukogu võtab õigusakti üksi vastu. Euroopa Parlamendiga tuleb konsulteerida või ta peab andma oma nõusoleku.

Parlamendi nõusolek või parlamendiga konsulteerimine

Seadusandlikke erimenetlusi on kahte liiki: nõusolekumenetlus ja nõuandemenetlus.

Mõlemal juhul esitab seadusandliku ettepaneku tavaliselt Euroopa Komisjon, välja arvatud mõned erandid. Need erinevad aga selle poolest, mil määral on kaasatud Euroopa Parlament.

Nõusolekumenetlus

Euroopa Parlament võib seadusandliku ettepaneku absoluutse häälteenamusega heaks kiita või tagasi lükata, kuid ta ei saa seda muuta.

Nõukogu võib õigusakti vastu võtta alles pärast parlamendilt nõusoleku saamist. Nõukogu ei saa parlamendi otsust tühistada.

Nõuandemenetlus

Euroopa Parlament esitab seadusandliku ettepaneku kohta arvamuse. Ta võib ettepaneku heaks kiita, tagasi lükata või esitada muudatusettepanekuid.

Nõukogulei ole õiguslikku kohustust parlamendi arvamust järgida, kuid ta peab selle enne õigusakti vastuvõtmist kätte saama.

Millal üht või teist menetlust kasutatakse?

Nõusolekumenetlus

Nõusolekumenetlust kasutatakse järgmistel juhtudel:

uued ELi õigusaktid diskrimineerimise vastu võitlemiseks
teatavad rahvusvahelised lepingud, mille üle EL on läbirääkimisi pidanud
otsused põhiõiguste tõsise rikkumise kohta
ELi tegevus valdkondades, kus ELil ei ole tavaliselt volitusi tegutseda

Nõuandemenetlus

Nõuandemenetlust kasutatakse näiteks järgmistel juhtudel:

meetmed konkurentsimoonutuste vältimiseks ühtsel turul ja ühtse turu erandid
käibelt arvestatavate maksude, aktsiiside ja muude kaudsete maksude ühtlustamine
nõukogu ja komisjoni vastu võetud soovitused ja arvamused

Õiguslik alus

Seadusandlik erimenetlus on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 289 lõikes 2.

Euroopa Liidu toimimise leping

Vaata ka

Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni hooned, mis on joonega ühendatud.

Nõukogu roll ELi otsustusprotsessis

Seadusandlik tavamenetlus

Rakendusaktid ja delegeeritud õigusaktid