Moldova
Moldova Vabariik esitas ELiga ühinemise taotluse 2022. aasta märtsis ja talle anti kandidaatriigi staatus 2022. aasta juunis. Ühinemisläbirääkimisi alustati ametlikult 2024. aasta juunis. EL ja Moldova teevad koostööd ka idapartnerluse raames.
Laienemine
ELi liikmeks astumise avaldus
3. märtsil 2022 esitas Moldova ELi liikmeks astumise avalduse.
17. juunil 2022 esitas Euroopa Komisjon oma arvamuse ELi liikmeks astumise avalduse kohta.
Euroopa Ülemkogu andis 23. juunil 2022 Moldovale kandidaatriigi staatuse. Ülemkogu kutsus Euroopa Komisjoni üles andma nõukogule aru liikmeks astumise avaldust käsitlevas komisjoni arvamuses esitatud tingimuste täitmise kohta.
Ühinemisläbirääkimised
2023. aasta novembris esitas Euroopa Komisjon soovituse alustada Moldovaga ühinemisläbirääkimisi. 2023. aasta detsembris otsustasid ELi juhid alustada Moldovaga ühinemisläbirääkimisi ja kutsusid nõukogu üles võtma läbirääkimisraamistiku vastu kohe, kui komisjoni 8. novembri 2023. aasta aruandes esitatud asjakohased meetmed on võetud.
Kooskõlas muudetud laienemismetoodikaga kiitis nõukogu läbirääkimisraamistiku heaks 21. juunil 2024 ja neli päeva hiljem korraldas EL esimese valitsustevahelise konverentsi Moldovaga, et alustada riigiga ühinemisläbirääkimisi.
- Moldova aruanne (Euroopa Komisjon, 8. november 2023)
- Euroopa Ülemkogu järeldused, 14.–15. detsember 2023
- EL alustab ühinemisläbirääkimisi Moldovaga (pressiteade, 25. juuni 2024)
Ühinemiskonverentsi kohtumised
Ühinemisläbirääkimised toimuvad valitsustevahelistel konverentsidel (mida sageli nimetatakse ka ühinemiskonverentsideks) ELi liikmesriikide ja kandidaatriigi ministrite ja suursaadikute vahel. Läbirääkimised hõlmavad ühtsete õiguste ja õigusnormide kogumit (liidu acquis ehk õigustik) ning need on jagatud eri peatükkideks või teemavaldkondadeks, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi. Ühinemiskonverentsid võivad toimuda kas ministrite või nende asetäitjate tasandil.
EL pidas Moldovaga 25. juunil 2024 esimese ühinemiskonverentsi, millega alustati ametlikult ühinemisläbirääkimisi.
15. juunil 2026 toimunud teisel ELi ja Moldova ühinemiskonverentsil alustasid pooled läbirääkimisi 1. teemaploki ehk põhiküsimuste teemaploki üle. See hõlmab eelkõige demokraatlike institutsioonide toimimist, avaliku halduse reformi ja majanduskriteeriume ning sisaldab järgmisi läbirääkimispeatükke:
- 23. peatükk – kohtusüsteem ja põhiõigused
- 24. peatükk – õigus, vabadus ja turvalisus
- 5. peatükk – riigihanked
- 18. peatükk – statistika
- 32. peatükk – finantskontroll
Konverentsil kehtestas EL 1. teemaploki ning 23. ja 24. peatüki vahekriteeriumid, mis tuleb täita enne, kui selle teemaploki üle peetavad läbirääkimised saavad edeneda. EL kehtestas ka kriteeriumid 5., 18. ja 32. peatüki ajutiseks sulgemiseks.
ELi juhid on enne ühinemiskonverentsi teist kohtumist toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumistel korduvalt kutsunud nõukogu üles avama viivitamata läbirääkimispeatükkide teemaplokid, alustades põhiküsimuste teemaplokist, kooskõlas laienemismetoodika ja tulemuspõhise lähenemisviisiga.
Iga-aastane eduaruanne
Nõukogu teeb igal aastal kokkuvõtte edusammudest, mida on iga ELi kandidaatriik ja partner, sealhulgas Moldova, teinud Euroopa suunas liikumisel.
Nõukogu eesistujariik Taani esitas 16. detsembril 2025 järeldused, mida toetasid poliitiliselt 26 ELi liikmesriiki.
Idapartnerlus
Paralleelselt laienemisprotsessiga teevad EL ja Moldova koostööd ka poliitiliste ja majandussuhete tugevdamiseks, muu hulgas idapartnerluse kaudu.
ELi-Moldova assotsieerimisleping
1. juulil 2016 jõustus täielikult ELi ja Moldova assotsieerimisleping pärast selle ajutist kohaldamist alates 1. septembrist 2014. Assotsieerimisleping võimaldab Moldoval saada kasu vabakaubanduspiirkonnast (põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubandusleping).
Assotsiatsiooninõukogu
Assotsiatsiooninõukogu on ELi ja Moldova assotsieerimislepingu kohaselt asutatud ametlik organ, mis jälgib lepingu rakendamist ja teostab selle üle järelevalvet.
4. juunil 2025 toimunud ELi-Moldova assotsiatsiooninõukogu üheksandal istungil keskenduti Moldova ELiga ühinemise protsessile, poliitilisele dialoogile ja reformidele, koostööle ja lähenemisele välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas ning majanduslikule ja valdkondlikule koostööle.
Viisanõude kaotamine
Viisanõude kaotamine jõustus 28. aprillil 2014. Moldovaga kehtestatud viisavabadus hõlbustab reisimist, ärisuhteid ja inimestevahelisi kontakte. See on näide edusammudest, mida on tehtud liikuvuse suurendamiseks idapartnerluse partneritega.
Rändlus
1. jaanuaril 2026 lisati Moldova ELi „rändle nagu kodus“ piirkonda. See tähendab, et ELis viibivad Moldova kodanikud ning Moldovas viibivad ELi kodanikud saavad nüüdsest helistada, saata sõnumeid ja kasutada mobiilandmeid lisatasuta.
See meede aitab integreerida Moldovat veelgi enam ELi ühtsele turule, mis on üks ELi ja Moldova assotsieerimislepingu põhieesmärke.
ELi ja Moldova kaubandussuhted
ELi ja Moldova kaubandussuhted määrab kindlaks vabakaubanduspiirkond, mis loodi assotsieerimislepingu osaks oleva põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu alusel.
Põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga:
- kaotatakse enamiku ELi ja Moldova vahel kaubeldavate kaupade imporditollimaksud
- tagatakse mõlemale partnerile laialdane vastastikune juurdepääs teenuskaubandusele
Lisaks võivad nii ELi kui ka Moldova äriühingud luua mittediskrimineerival alusel tütarettevõtja või filiaali. See tähendab, et kui nad asutavad ettevõtte, koheldakse seda partneri turul kodumaise äriühinguna.
ELi ja Moldova vahel enim kaubeldavad kaubad hõlmavad masinaid ja seadmeid, keemiatööstuse või seotud tööstusharude tooteid, transpordivahendeid ja mineraaltooteid.
Kaubavahetus arvudes
EL on ülekaalukalt Moldova suurim kaubanduspartner. Kaubavahetus ELiga moodustas 2025. aastal üle poole kogu Moldova kaubavahetusest ja selle käive oli üle 7 miljardi euro. Moldova suuruselt teine kaubanduspartner on Hiina, kellega toimub rohkem kui 13 % riigi kaubavahetusest, sellele järgneb Ukraina (10 %).
Moldova kaubavahetuse osakaal Venemaaga on märkimisväärselt vähenenud ja moodustab nüüd vaid 2,2% Moldova kogu kaubavahetusest.
- EL: 55,9%
- Hiina: 13,1%
- Ukraina: 10,3%
- Türgi: 7,2%
- Venemaa: 2,2%
- Teised riigid: 11,3%
Rahaline toetus Moldovale
Makromajanduslik finantsabi
EL on Moldova suurim finantsabi andja. Alates 2021. aastast on kasutusele võetud üle 2,2 miljardi euro.
Pärast Venemaa sõjalist agressiooni Ukraina vastu ning arvestades selle kahjulikku mõju Moldova majandus- ja finantsstabiilsusele, otsustas nõukogu 4. aprillil 2022 anda Moldova Vabariigile laenude ja sihttoetustena uut makromajanduslikku finantsabi 150 miljoni euro ulatuses.
Väljamakseid alustati 2022. aastal ja neid tehakse kolmes osas ajavahemikul 2022–2024.
Majanduskasvu kava
Aitamaks toetada Moldova integreerumist ELiga, esitas komisjon 10. oktoobril 2024 Moldova majanduskasvu kava. Kava eesmärk on hoogustada sotsiaal-majanduslikku lähenemist ELile ja kiirendada põhialuste reforme. Tegevuskava tugineb kolmele sambale:
- Moldova sotsiaal-majanduslike ja põhialuste reformide toetamine
- Moldova ELi ühtsele turule juurdepääsu parandamine
- Moldovale antava rahalise toetuse suurendamine ajavahemikus 2025–2027 spetsiaalse reformi- ja kasvurahastu kaudu
Nõukogu andis 18. märtsil 2025 oma lõpliku heakskiidu kava finantssambale ehk reformi- ja kasvurahastule. Moldovale antakse rahastust ajavahemikus 2025–2027 toetust kavakohaselt kuni 385 miljonit eurot sihttoetustena ja 1,5 miljardit eurot laenudena.
See on suurim ELi rahalise toetuse pakett alates Moldova iseseisvusest ja lisandub muule märkimisväärsele riigi saadavale ELi toetusele.
Julgeolek ja kaitse
Julgeoleku- ja kaitsepartnerlus
EL ja Moldova allkirjastasid julgeoleku- ja kaitsepartnerluse 21. mail 2024 ELi ja Moldova assotsiatsiooninõukogu kaheksandal istungil. Moldova on esimene riik, kes allkirjastas sellise partnerluse ELiga.
See partnerlus hoogustab dialoogi ja koostööd järgmistes valdkondades:
- võitlus hübriidohtudega
- küberjulgeolek
- võitlus desinformatsiooni vastu
- koolitamine ja suutlikkuse suurendamine
Samuti sillutab see teed uute koostöövõimaluste ja -valdkondade uurimisele julgeoleku ja kaitse valdkonnas.
ELi partnerlusmissioon Moldovas
EL käivitas 2023. aasta mais partnerlusmissiooni Moldova Vabariigis (EUPM). Missiooni volitusi pikendati viimati kuni 31. maini 2027.
Selle tsiviilmissiooni eesmärk on suurendada riigi julgeolekusektori vastupanuvõimet kriisiohjamise ja hübriidohtude, sealhulgas välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste vastase võitluse ning küberturvalisuse valdkonnas.
EUPM aitab Moldoval ja kogu piirkonnal tugevdada oma stabiilsust ja julgeolekut.
- Moldova: nõukogu pikendas ELi tsiviilmissiooni volitusi kahe aasta võrra (pressiteade, 21. mai 2025)
- ELi partnerlusmissioon Moldova Vabariigis (veebisait)
Euroopa rahutagamisrahastu
Aastatel 2021−2025 on EL eraldanud Euroopa rahutagamisrahastust 197 miljonit eurot, et toetada Moldova relvajõudude moderniseerimist ja tegevustõhusust. Selle tulemusena on Moldova Ukraina järel suuruselt teine Euroopa rahutagamisrahastu abi saaja.
Toetus pärast Venemaa Ukraina-vastase sõjalise agressiooni algust
Humanitaarabi ja elanikkonnakaitse
Moldovasse on alates Venemaa Ukraina-vastase sõja algusest saabunud üle 1,8 miljoni sõja eest põgeneva inimese ning seal on veel praegu üle 127 000 Ukraina pagulase. Aastatel 2022–2025 eraldas EL Moldovale humanitaarabina 84 miljonit eurot.
Moldova aktiveeris ELi elanikkonnakaitse mehhanismi, et toetada Moldovasse saabuvaid Ukraina kodanikke. ELi liikmesriigid on pakkunud Moldovale erinevat liiki abi, sealhulgas majutusabi, hügieenitarvete komplekte ja elektrigeneraatoreid.
Piirihaldus
EL allkirjastas Moldovaga staatust käsitleva kokkuleppe Frontexi operatiivtegevuse kohta. Kokkulepe võimaldab Frontexil siirda rühmi, et abistada Moldova ametiasutusi piirihaldusülesannete täitmisel, nagu registreerimine ja piirikontroll.
Kaubanduse ajutine liberaliseerimine
Nõukogu võttis 2022. aastal vastu määruse, millega ajutiselt liberaliseeritakse kauplemine seitsme Moldova põllumajandustootega, millega kauplemine on seni veel täielikult liberaliseerimata – tomatid, küüslauk, lauaviinamarjad, õunad, kirsid, ploomid ja viinamarjamahl. Seda meedet pikendati viimati 24. juunini 2024 ja see tähendas, et Moldova võis nende toodete tollimaksudeta eksporti ELi vähemalt kahekordistada.
Nõukogu otsustas 18. septembril 2025 suurendada nende seitsme toote turulepääsu. Eesmärk on liikuda ajutiselt korralt pikaajalisele kokkuleppele, mis tagab majandusliku stabiilsuse, hoogustab kaubavooge ja kaitseb samal ajal tundlikke ELi põllumajandussektoreid.
See kokkulepe sisaldab tugevaid kaitsemeetmeid turumoonutuste vastu. Turulepääsu tingimuseks ja aluseks on see, et 2027. aastaks viib Moldova end järkjärgult vastavuse konkreetsete ELi põllumajandusliku toidutööstuse standarditega.
- Moldova: EL astub samme seitsme põllumajandustoote tollimaksude kaotamiseks (pressiteade, 18. september 2025)
- Ukraina ja Moldova: nõukogu kiitis heaks ELi autonoomsete kaubandusmeetmete uuendamise (pressiteade, 13. mai 2024)
Energeetika
Ukraina ja Moldova elektrivõrgud sünkroniseeriti edukalt Euroopa mandriosa võrguga 16. märtsil 2022.
Sanktsioonid seoses tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Moldovas
Nõukogu võttis 28. aprillil 2023 vastu uue sihipäraseid piiravaid meetmeid käsitleva õigusraamistiku, mis võimaldab ELil kehtestada sanktsioone isikute suhtes, kes vastutavad sellise tegevuse toetamise või elluviimise eest, mis kahjustab või ohustab:
- Moldova Vabariigi suveräänsust ja sõltumatust
- demokraatiat, õigusriiki, stabiilsust või julgeolekut riigis
Sihipäraseid piiravaid meetmeid käsitlev õigusraamistik võeti vastu Moldova Vabariigi taotlusel.
Selle sanktsioonirežiimi alusel saab EL näiteks võtta meetmeid isikute suhtes, kes takistavad või kahjustavad demokraatlikku poliitilist protsessi (näiteks valimiste korraldamist) või püüavad kukutada põhiseaduslikku korda, sealhulgas vägivalla abil. Tulevased piiravad meetmed võivad olla suunatud ka isikutele, kes panevad toime tõsiseid finantsrikkumisi seoses avaliku sektori rahaliste vahenditega ja viivad kapitali loata riigist välja.
Sanktsioonirežiimi kohaldatakse 29 isiku ja viie üksuse suhtes ning seda pikendati viimati 29. aprillini 2027.
Sanktsioonid hõlmavad varade külmutamist, sanktsioonidega hõlmatud isikutele ja üksustele rahaliste vahendite kättesaadavaks tegemise keeldu ning sanktsioneeritud füüsiliste isikute ELi reisimise keeldu.
Püüdlused Moldova Vabariigi destabiliseerimiseks on pärast Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja algust märgatavalt suurenenud ning kujutavad endast otsest ohtu ELi välispiiride stabiilsusele ja julgeolekule.
Seotud dokumendid ja väljaanded
Viimati läbi vaadatud: 13. juuli 2026