Skip to content

Praktikantide õigused ELis

Nõukogu töötab välja uusi õigusnorme, mille eesmärk on parandada praktikantide töötingimusi, tagades, et neid ei kasutataks ära ega koheldaks ebaõiglaselt.

Praktikandid ELis

Praegu on ELis üle kolme miljoni praktikandi ja 2030. aastaks peaks see arv suurenema 16% võrra.

Praktika on ajutine töökogemus, mis võimaldab inimestel õppida ja oskusi arendada, aidates neil omandada praktilisi ja erialaseid kogemusi.

Nõukogu leppis 19. juunil 2025 kokku oma seisukohas uute õigusnormide kohta, mille eesmärk on parandada praktikantide töötingimusi, tagades, et neid ei koheldaks võrreldava töö tegijatest ebasoodsamalt ning takistades tööandjatel töösuhteid praktikana esitada ehk näilist praktikat.

Nõukogu ja parlament peavad praegu läbirääkimisi uue direktiivi lõpliku versiooni üle.

2019. aastal olid peaaegu pooled 3,1 miljonist praktikandist ELis tasustamata kohal. Euroopa Komisjoni uuringust nähtub, et tõenäoliselt praktikantide, eelkõige tasustamata praktikantide arvu alahinnatakse.

Nõukogu annab välja praktikat käsitlevad suunised, milles keskendutakse järgmisele:

  • õiglane tasustamine
  • sotsiaalkaitse
  • haavatavas olukorras rühmade võrdne juurdepääs

8 noort eurooplast 10st on läbinud vähemalt ühe praktikaaja

Eurobaromeetri 2023. aasta uuringust, mis hõlmas rohkem kui 26 000 inimest vanuses 18–34, selgus, et vähemalt ühe praktikaaja oli läbinud 78% vastanutest. Neist 21% tegi seda mõnes teises ELi liikmesriigis, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 9%ga 2013. aastal.

Lisaks ütles 76% uuringus osalenutest, et nad omandasid praktika ajal kasulikke kutseoskusi. Pärast kogemuse omandamist leidis töö 68%, kellest 39% sõlmis tähtajalise või alalise töölepingu sama tööandjaga ja 26% mõne teise tööandjaga.

Praktikal osalenute osakaal on kõige suurem ehk 90% Saksamaal; kõige madalam ehk 53% on see näitaja Rootsis

Sellel diagrammil on näidatud praktikaaja läbinud inimeste osakaal eri ELi riikides.

Tekstiversioon

Sellel diagrammil on näidatud nende inimeste osakaal eri ELi riikides, kes on läbinud vähemalt ühe praktikaaja, ei ole läbinud ühtegi praktikaaega või ei ole oma praktikakogemuses kindlad.

Näiteid tabelis esitatud andmetest

  • EL27: 19% inimestest ei ole läbinud ühtegi praktikaaega, 4% ei ole kindlad ja 78% on läbinud vähemalt ühe praktikaaja.
  • Belgia: 17% inimestest ei ole läbinud ühtegi praktikaaega, 3% ei ole kindlad ja 80% on läbinud vähemalt ühe praktikaaja.
  • Saksamaa: 7% inimestest ei ole läbinud ühtegi praktikaaega, 3% ei ole kindlad ja 90% on läbinud vähemalt ühe praktikaaja.
  • Kreeka: 26% inimestest ei ole läbinud ühtegi praktikaaega, 3% ei ole kindlad ja 71% on läbinud vähemalt ühe praktikaaja.
  • Poola: 12% inimestest ei ole läbinud ühtegi praktikaaega, 3% ei ole kindlad ja 86% on läbinud vähemalt ühe praktikaaja.
  • Soome: 34% inimestest ei ole läbinud ühtegi praktikaaega, 7% ei ole kindlad ja 59% on läbinud vähemalt ühe praktikaaja.
  • Rootsi: 40% inimestest ei ole läbinud ühtegi praktikaaega, 7% ei ole kindlad ja 53% on läbinud vähemalt ühe praktikaaja.

Iga kümnes praktika kestab kauem kui kuus kuud

Mõnel juhul võib praktikat kasutada tavapäraste ametikohtade täitmiseks, mis tähendab, et praktikantidel on samad ülesanded ja kohustused kui töötajal, kuid nad ei saa sama palka ega töökohakindlust.

Kui ühe tööandja juures läbitakse mitu praktikaaega, on oht, et praktikante kasutatakse varjatult tegelikult töötajatena. Uue õigusakti üks eesmärke on seda ära hoida.

Kõige rohkem läbitakse ühe tööandja juures mitu praktikaaega Ungaris (50%)

Selles tabelis on esitatud teave eurooplaste kohta, kes on läbinud mitu praktikaaega sama tööandja juures.

Tekstiversioon

Selles tabelis on esitatud teave isikute kohta, kes on läbinud mitu praktikaaega sama tööandja juures.

Tulemuste kokkuvõte

  • Sama tööandja juures mitme praktikaaja läbimist kinnitavate isikute määr on kõige kõrgem Ungaris (50%), Tšehhis (46%) ja Leedus (47%).
  • Kõige väiksem on ühe tööandja juures mitme praktikaaja läbimise osakaal Luksemburgis (17%). Määrad on madalamad ka Prantsusmaal (26%), Belgias (31%) ja Horvaatias (31%).
  • Kõige rohkem „ei tea“ vastuseid anti Slovakkias (7%), mis osutab suhteliselt suuremale ebakindlusele vastanute seas.
  • Kõige madalam oli „ei tea“ vastuste osakaal Luksemburgis (1%).

Peaaegu poolte praktikantide tööd ELis ei tasustata

Vähemalt ühe praktikaaja läbinutest sai tasu 55%, võrreldes 40%ga 2013. aastal.

Kõige kõrgem on tasustatud praktika määr Horvaatias (78%) ning kõige madalam Belgias (39%)

Selles tabelis on esitatud andmed selle kohta, kas praktika eest maksti erinevates ELi riikides tasu.

Tekstiversioon

Selles tabelis on esitatud andmed selle kohta, kas praktika eest maksti erinevates ELi riikides tasu. Vastused on jagatud kolme kategooriasse: „jah“, „ei“ ja „ei tea“.

Tulemuste kokkuvõte

1. Tasustatud praktika („jah“)

  • Tasustatud praktika määr oli kõige kõrgem Horvaatias (78%), Kreekas (73%) ja Sloveenias (71%).
  • Kõige väiksem oli tasustatud praktika osakaal Luksemburgis (41%) ja Belgias (39%).

2. Tasustamata praktika („ei“)

  • Tasustamata praktika määr oli kõige kõrgem Luksemburgis (58%) ja Leedus (56%).
  • Kõige väiksem oli tasustamata praktika osakaal Kreekas (26%) ja Sloveenias (26%).

3. Pole kindel („ei tea“)

  • Kõige suurem oli „ei tea“ vastuste osakaal Slovakkias (4%).
  • Paljudes riikides, sealhulgas Eestis, Iirimaal, Kreekas ja Prantsusmaal, oli „ei tea“ vastuste osakaal sama väike (1%).

Sotsiaalkaitse

ELis puudub igal neljandal praktikandil juurdepääs sotsiaalkaitsele. Täpsemalt teatas 61% praktikantidest, et neil oli praktika ajal täielik või osaline juurdepääs sotsiaalkaitsele, samas kui 27%-l ei olnud sotsiaalkaitsele mingit juurdepääsu.

69% vastanutest väitis, et nende töötingimused viimase praktika ajal (töövahendid, tööaeg ja kohtlemine) olid samaväärsed tavapäraste töötajate tingimustega.

Kõige parem oli juurdepääs sotsiaalkaitsele Austrias (49%); kõige väiksem oli see osakaal Belgias ja Küprosel (24%)

Selles tabelis on esitatud andmed praktikantide juurdepääsu kohta sotsiaalkaitsele praktika ajal Euroopas.

Tekstiversioon

Selles tabelis on esitatud andmed praktikantide juurdepääsu kohta sotsiaalkaitsele praktika ajal erinevates ELi riikides.

Tulemuste kokkuvõte

  • Täielik juurdepääs sotsiaalkaitsele

    • Kõige suurem oli nende vastanute osakaal, kes teatasid tavapäraste töötajatega sarnasest juurdepääsust sotsiaalkaitsele, Austrias (49%) ja Soomes (48%).
    • Kõige väiksem oli täieliku juurdepääsu osakaal Belgias (24%) ja Taanis (25%).

  • Osaline juurdepääs sotsiaalkaitsele

    • Kõige suurem oli nende vastanute osakaal, kes teatasid juurdepääsust sotsiaalkaitse teatavatele elementidele, Tšehhi Vabariigis (38%) ja Sloveenias (34%).
    • Kõige väiksem oli osalise juurdepääsu osakaal Eestis (12%) ja Luksemburgis (15%).

  • Juurdepääs sotsiaalkaitsele puudub

    • Kõige vähem vastanuid teatas, et neil puudub juurdepääs sotsiaalkaitsele, Austrias (7%) ja Rootsis (9%).
    • Kõige kõrgem oli juurdepääsu puudumise määr Belgias (36%) ja Küprosel (35%).

  • Pole kindel

    • Kõige rohkem „ei tea“ vastuseid, mis osutab märkimisväärsele ebakindlusele, anti Luksemburgis (30%) ja Soomes (23%).
    • Kõige väiksem oli ebakindluse määr Kreekas (7%) ja Rumeenias (7%).

Juurdepääs praktikale on ebavõrdne

Euroopa Komisjoni sõnul on ebavõrdne juurdepääs praktikale ja eeskätt kvaliteetsetele ja piiriülestele võimalustele probleem haavatavate rühmade jaoks, eriti kui praktika on tasustamata.

Eurobaromeetri uuringus osalenutest 40% usub, et takistusi juurdepääsul praktikale kogevad rändetaustaga noored, ebasoodsas olukorras olevatest sotsiaal-majanduslikest rühmadest pärit noored ja puuetega inimesed.

Uuringus leiti ka, et 18% neist, kes ei olnud praktikaaega läbinud, ei suutnud praktikakohta leida, 16% ei olnud informeeritud ja 10%-l puudusid osalemiseks rahalised vahendid.

10%-l neist, kes ei ole praktikal osalenud, puuduvad rahalised vahendid

Sellel diagrammil on näidatud põhjused, miks inimesed ELis praktikal ei osalenud.

Tekstiversioon

Selles tabelis on esitatud põhjused, miks inimesed ELis praktikal ei osalenud.

  1. Peamine põhjus
  • Kõige levinum põhjus, miks praktikaaega ei läbitud, oli huvi puudumine (36%).
  1. Muud põhjused
  • 18% vastanutest ei suutnud praktikakohta leida ning 16% ei olnud hästi informeeritud.
  • 10% vastanutest nimetas rahalisi takistusi (piisavate rahaliste vahendite puudumine).
  • 8% vastanutest tõi põhjuseks nõutavate oskuste puudumise.
  • Muud täpsustamata põhjused moodustasid 20%.
  • 8% vastanutest ütles, et nad ei tea, miks nad praktikale ei läinud.

Lisateave

Teemad

Viimati läbi vaadatud: 17. august 2025