Skip to content

Pöördmaksustamise mehhanism – käibemaksupettuste ennetamine

Nõukogu menetleb ettepanekut, mis käsitleb nõukogu direktiivi, mille eesmärk on võimaldada käibemaksu suhtes üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamist ettevõtetevaheliste riigisiseste tehingute puhul, mis hõlmavad teenuseid või kaupu, mille eest esitatav arve ületab 10 000 eurot. Nimetatud mehhanismi kohaldamine oleks lubatud teatavatel tingimustel.

Pöördmaksustamise mehhanismiga läheb vastutus käibemaksuga maksustatava tehingu deklareerimise eest kauba või teenuse müüjalt selle ostjale.

Sellise mehhanismi kohaldamine tähendaks kõrvalekaldumist ELi praeguse käibemaksusüsteemi peamistest üldpõhimõtetest ja nõuab seetõttu ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ muutmist. Ettepaneku kohaselt lubataks kõrvalekaldumist piiratud ajaks ja see oleks kavandatud direktiivis sätestatud tingimustele vastavate liikmesriikide jaoks vabatahtlik.

Eesmärk on aidata mõningaid liikmesriike, keda käibemaksupettused eriti mõjutavad ja kellel puuduvad piisavad vahendid nende vastu võitlemiseks, näiteks selliste käibemaksupettuste skeemide puhul nagu karussellpettused ja varifirmade kasutamine.

Kavandatud direktiiv pakuks ajaliselt piiratud lahendust, mille puhul tarned maksustataks sihtriigis.

Miks ettepanek esitati?

Ettepanek esitati ELi liikmesriikide taotlusel, keda käibemaksupettustest, eeskätt karussellpettustest tingitud tulude vähenemine eriti mõjutab.

Euroopa Komisjoni andmetel ulatub käibemaksu alalaekumine (eeldatava käibemaksutulu ja maksuhaldurite poolt tegelikult kogutud käibemaksu vahe) ELis ligi 160 miljardi euroni, millest umbes 50 miljardit eurot tuleneb piiriülestest pettustest (2013. aasta andmed).

Pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamise võimalus on olemas ka praeguses süsteemis, kuid selle kohaldamine ei ole üldine ning on piiratud teatavate sektoritega. Samuti on selle kohaldamine piiratud ajaliselt. Nimetatud mehhanism võeti kasutusele nõukogu direktiiviga 2013/43/EL.

Mis on karussellpettus ja varifirmaga seotud pettus?

ELis hõlmab karussellpettus tavaliselt ettevõtetevahelisi piiriüleseid tehinguid.

ELi praeguse käibemaksusüsteemi kohaselt on ELi-sisesed ettevõttelt ettevõttele toimuvad tarned käibemaksuvabad ning riigieelarvesse käibemaksu tasumise kohustus on kaupade ja teenuste müüjal sihtriigi turul (käibemaksu kogub müüja).

Sisuliselt on kaupade piiriülene liikumine ELis jagatud kaheks tehinguks:

  • ELi-sisene kaubatarne on käibemaksuvaba
  • ELi-sisese kaupade ostmise suhtes kohaldatakse sihtriigis käibemaksu, mille kogujaks on müüja

Kuidas varifirma kasutamine või karussellpettus toimib?

Petuskeemis osaleb mitu ettevõtet, kes müüvad üksteisele siseturul kaupu või teenuseid, mis on käibemaksuvabalt imporditud teises liikmesriigis asuvalt tarnijalt (nn vahendajafirma).

Üks sellesse ahelasse kuuluv ettevõte, tavaliselt kaupade importija, ei maksa riigieelarvesse käibemaksu, kuigi nõuab seda järgmiselt ostjalt, pannes seega toime pettuse. See ettevõte kaob tehingu järel tavaliselt väga kiiresti ja jäljetult (seepärast nimetataksegi seda varifirmaks). See muudab võimatuks maksu kogumise riigis, kus kaupu ja teenuseid tarbitakse. Ahelasse kuuluvad teised ostjad saavad samal ajal pärast kaupade edasimüümist käibemaksu riigilt tagasi. Kaubad või teenused ei pruugi tegelikkuses isegi liikuda või eksisteerivad üksnes paberil.

Nn karussell hakkab uuesti pöörlema, kui ahelasse kuuluv lõplik ostja müüd kaubad siseturul edasi esimesele tarnijale, st ettevõttele, kes kaubad riiki tõi, võimaldades kogu protsessi uuesti otsast alata. See viimane tehing oleks jällegi käibemaksuvaba, kuna see on piiriülene.

Sama skeemi saab kasutada ka üksnes siseturul.

Pöördmaksustamise mehhanism on meede, millega kantakse lõpliku käibemaksu riigieelarvesse tasumise kohustus müüjalt üle kliendile. Niiviisi püütakse vähendada käibemaksupettuste ohtu.

Ettepaneku põhielemendid

Seadusandlik menetlus

Direktiivi eelnõu vastuvõtmiseks tuleb kasutada seadusandlikku erimenetlust, st selleks on vaja nõukogu ühehäälset otsust pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist. Nõukogul ei ole õiguslikku kohustust võtta parlamendi arvamust arvesse, kuid Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tohi ta otsust teha enne, kui on parlamendi arvamuse kätte saanud.

Mehhanismi kohaldamise tingimused

Ettepaneku kohaselt peaksid tingimused, millele liikmesriik üldise pöördmaksustamise mehhanismi kohaldamiseks peab vastama, olema järgmised:

  • liikmesriigi käibemaksu alalaekumine peaks olema viis protsendipunkti üle Euroopa käibemaksu alalaekumise mediaani
  • karussellpettuste tase peaks liikmesriigis olema üle 25% tema käibemaksu alalaekumise summast
  • liikmesriik peaks tõestama, et tavapärased meetmed ei ole piisavad sedalaadi pettustega võitlemiseks

Lisaks on ettepanekus ette nähtud, et Euroopa Komisjonil oleks kolm kuud aega otsustada, kas liikmesriigi taotlus mehhanismi kohaldamiseks rahuldada või tagasi lükata, sõltuvalt sellest, kas tingimused on täidetud.

Naabruses asuvad liikmesriigid

Ettepaneku kohaselt peaks ka liikmesriigil, kellel on ühine piir üldist pöördmaksustamise mehhanismi kohaldava liikmesriigiga, olema lubatud nimetatud mehhanismi teatavatel tingimustel kohaldada.

Tühistamine

Direktiivi eelnõus on ette nähtud, et juhul kui mehhanismi kasutuselevõtmise järel ilmneb ELi siseturul selle märkimisväärne negatiivne mõju kaubandusele, tuleks mehhanism kuue kuu pärast tagasiulatuva mõjuta kehtetuks tunnistada.

Ajaline piirang

Ettepanekus on ette nähtud, et mehhanismi peaks olema võimalik kasutada 30. septembrini 2022. Seejärel hindab komisjon selle toimimist.

Vaata ka

    • 1. jaanuar

      Nõukogus

  • 2018

    • 2. oktoober

      Nõukogu lepib kokku pöördmaksustamise mehhanismis

      Nõukogu saavutas 2. oktoobril kokkuleppe seoses ettepanekuga, millega võimaldatakse kalduda ajutiselt kõrvale tavapärastest käibemaksureeglitest, et paremini ennetada käibemaksupettusi. Kavandatava direktiiviga võimaldatakse neil liikmesriikidel, keda käibemaksupettused kõige rängemalt mõjutavad, kohaldada käibemaksukohustuse puhul ajutiselt üldist pöördmaksustamist.

      Liikmesriikidel on võimalik üldist pöördmaksustamise mehhanismi kasutada:

      • üksnes sellise riigisisese kaupade tarnimise ja teenuste osutamise puhul, mis ületab künnist 17 500 eurot tehingu kohta
      • üksnes kuni 30. juunini 2022
      • ja väga rangetel tehnilistel tingimustel

      Eelkõige peab sellist meedet kohaldada soovivas liikmesriigis 25% kogu käibemaksulõhest olema tingitud karussellpettustest. Muude nõuete seas peab asjaomane liikmesriik kehtestama asjakohased ja tõhusad elektroonilise aruandluse kohustused kõikidele maksukohustuslastele, eelkõige neile, kelle suhtes seda mehhanismi kohaldataks.

      „See direktiiv pakub lahenduse liikmesriikidele, kes seisavad silmitsi endeemiliste karussellpettustega. Tegemist on ajaliselt piiratud erakorralise meetmega, mis võib osutuda tõhusaks vahendiks käibemaksupettuste vastu võitlemisel.“ Hartwig Löger, 2018. aasta teises pooles nõukogu eesistujariigiks oleva Austria rahandusminister

      Üldist pöördmaksustamise mehhanismi võib liikmesriik kasutada üksnes siis, kui tema puhul on täidetud kõlblikkuskriteeriumid ja nõukogu on rahuldanud tema vastava taotluse. Kõnealuse meetme kasutamise suhtes kohaldatakse ka rangeid ELi kaitsemeetmeid.

      Pöördmaksustamise mehhanismi on juba võimalik ajutiselt kohaldada, kuid mitte üldisel viisil. Kehtivate reeglite kohaselt on mehhanismi kasutamine piiratud eelnevalt kindlaks määratud sektoritega. Seda võivad kasutada üksnes liikmesriigid, kes on esitanud konkreetse taotluse ja kellele nõukogu on selleks loa andnud.

      Direktiiviga pakutakse kõige enam mõjutatud liikmesriikidele pettuste ohjamiseks lühiajalistlahendust, kuniks viiakse lõpule käimasolevad läbirääkimised uue ja lõpliku käibemaksusüsteemi üle, mille kohaselt kuulub kaupade tarnimine ja teenuste osutamine käibemaksuga maksustamisele sihtriigis. Komisjon esitas hiljuti ettepanekud, mille eesmärk on asendada kehtiv ajutine käibemaksukord lõpliku süsteemiga.

      Eelduste kohaselt võetakse direktiiv ilma edasise aruteluta vastu pärast seda, kui Euroopa Parlament on esitanud oma arvamuse.

    • 13. juuli

      Nõukogu arutab üldist pöördmaksustamise mehhanismi käsitlevat kompromissettepanekut

      Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu arutas 13. juuli 2018. aasta istungil ettepanekut käibemaksu valdkonna pöördmaksustamise mehhanismi kohta. Ministrid ei suutnud siiski ettepanekus kokkuleppele jõuda ja otsustasid, et tulevad selle teema juurde uuesti tagasi järgmisel nõukogu istungil oktoobris.

    • 25. mai

      Nõukogu arutas käibemaksu suhtes kohaldatavat pöördmaksustamise mehhanismi käsitlevat ettepanekut

      Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu arutas 25. mai 2018. aasta istungil ettepanekut käibemaksu valdkonna pöördmaksustamise mehhanismi kohta. Ministrid ei suutnud ettepanekus kokkuleppele siiski jõuda.

  • 2017

  • 2016

Teemad