"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Nõukogu (tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused)
Tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu, 6.–7. detsember 2021
Peamised tulemused
Tööhõive- ja sotsiaalküsimused (esmaspäev, 6. detsember)
Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis miinimumpalka käsitleva ELi õigusakti eelnõu suhtes ja töötasude läbipaistvust käsitleva direktiivi ettepanekus. Samuti võttis nõukogu vastu kestlikku tööd elu kõigis etappides puudutavad järeldused ning järeldused, milles käsitletakse tehisintellekti mõju soolisele võrdõiguslikkusele tööturul.
Miinimumpalk
Nõukogu leppis täna kokku oma seisukohas komisjoni ettepaneku suhtes, mis käsitleb ELi õigusakti piisava miinimumpalga kohta Euroopa Liidus. Inimeste töö- ja elutingimuste parandamiseks luuakse selle seaduseelnõuga raamistik, et edendada seadusjärgse miinimumpalga piisavat taset ja kollektiivläbirääkimisi palgakujunduse üle ning parandada tegelikku juurdepääsu miinimumpalga kaitsele nende töötajate jaoks, kellel on õigus saada miinimumpalka.
Kuna riikides, kus kollektiivläbirääkimiste katvus on suur, on madalapalgaliste töötajate osakaal tavaliselt väiksem ja miinimumpalk suurem kui väikese kollektiivläbirääkimiste katvusega riikides, leppisid ministrid kokku, et riigid peaksid edendama sotsiaalpartnerite kollektiivläbirääkimiste pidamise suutlikkuse suurendamist.
Täna kokku lepitud nn üldine lähenemisviis annab nõukogu eesistujariigile volitused läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga (kes leppis oma seisukohas kokku novembri lõpus).
Töö peaks ära tasuma. Me ei saa aktsepteerida, et inimesed, kes panevad kogu oma energia töösse, elavad endiselt vaesuses ega saa endale lubada inimväärset elatustaset. Kõnealune seadus on suur samm selle eesmärgi suunas.
Sloveenia töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste minister Janez Cigler Kralj
Nõukogu leppis samuti kokku oma seisukohas palkade läbipaistvust käsitleva õigusakti eelnõu suhtes, mis aitab kaotada soolise palgalõhe. Kavandatava õigusakti eesmärk on anda töötajatele tasustamise läbipaistvust käsitlevate siduvate meetmete abil võimalus kehtestada oma õigus saada meeste ja naiste võrdse või võrdväärse töö eest võrdset tasu. Töötasude läbipaistvuse parandamise meetmed hõlmavad järgmist:
tööandjad peavad tulevasele töötajale teada andma makstava esialgse palgataseme või -vahemiku
tööandjad peavad tegema oma töötajatele kättesaadavaks objektiivsed ja sooneutraalsed kriteeriumid, mille alusel määratakse kindlaks nende töötasu ja karjääri edenemine
töötajatel ja nende esindajatel on õigus saada teavet sama või võrdväärset tööd tegevate töötajate individuaalse palgataseme ja keskmise palgataseme kohta sugupoolte lõikes
Kui Euroopa Parlament on oma lõpliku seisukoha vastu võtnud, alustavad nõukogu ja Euroopa Parlament läbirääkimisi ühise teksti üle.
See, et naised teenivad oma meessoost kolleegidest ikka veel palju vähem, ei ole kuidagi õigustatud. Täna nõukogus saavutatud kokkuleppega astub EL suure sammu palgadiskrimineerimise ja soolise palgalõhe kaotamise suunas.
Sloveenia töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste minister Janez Cigler Kralj
Euroopa tööealine elanikkond väheneb ning see tekitab tööjõupuuduse ohu ja esitab väljakutse meie sotsiaalkaitsesüsteemidele. Seetõttu peab meie töö muutuma kestlikumaks elu- ja töötingimuste abil, mis võimaldavad inimestel minna tööle ja jätkata töötamist pikema tööelu jooksul. Seda on võimalik saavutada, investeerides kvaliteetsetesse töökohtadesse, õiglastesse töötingimustesse, töötervishoidu ja tööohutusse ning oskuste täiendamisse ja ümberõppesse. Ministrid kiitsid heaks järeldused kestliku töö kohta elu kõigis etappides. Nad kutsuvad liikmesriike muu hulgas üles võtma arvesse uut ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilist raamistikku aastateks 2021–2027 ning tugevdama poliitikat, millega toetatakse inimeste kiiret sisenemist ja naasmist tööturule.
Meil on vaja võtta meetmeid, võitlemaks suundumusega, et inimeste vananemisega kaasneb tööturul tööjõupuudus. Seepärast peame püüdma muuta töö kestlikumaks. See aitaks hoida inimesi tööturul, parandada meie majandustulemusi ja suurendada sotsiaalset kaasatust.
Sloveenia töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste minister Janez Cigler Kralj
Töötervishoidu ja tööohutusse investeerimine toob ka majanduslikku kasu, sest tööga seotud vigastused ja haigused lähevad ühiskonnale maksma rohkem kui 3,3% SKPst.
Tehisintellekti mõju soolisele võrdõiguslikkusele tööturul
Tehisintellekti mõju naistele võib olla erinev selle mõjust meestele. Tehisintellekt võib näiteks põhjustada töölevärbamisel soolist kallutatust ja stereotüüpide põlistamist. Seepärast on oluline võtta kasutusele sooline perspektiiv, arvestades selle tagajärgi tööturule. Oma järeldustes tehisintellekti mõju kohta soolisele võrdõiguslikkusele tööturul kutsub nõukogu liikmesriike (muu hulgas) üles:
võtma konkreetseid meetmeid, et suurendada teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimustest tehisintellektiga seotud teadusuuringutes ja kõigis valdkondades, kus tehisintellekti kujundatakse, arendatakse ja kasutatakse
tagama, et kui tehisintellekti kasutatakse inimressursside haldamiseks, edendab see läbipaistvust ja soolist võrdõiguslikkust, eelkõige tasustamise, koolituse, edutamisvõimaluste ja karjääri edenemise kontekstis
tagama algoritmide läbipaistvuse ja tegelema ajalooliselt kallutatud sisendandmete probleemiga tehisintellekti kasutamisel
Võrdne kohtlemine, Euroopa poolaasta ja liikumine võrdõigusliku Euroopa suunas
Eesistujariik tutvustas nõukogule eduaruannet 2008. aastal esitatud direktiivi eelnõu kohta, mille eesmärk on laiendada kaitset usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel diskrimineerimise eest ka väljapoole tööhõive valdkonda.
Ministrid pidasid ka poliitilise mõttevahetuse 2022. aasta Euroopa poolaasta üle, mille järel komisjon esitas mitu iga-aastase Euroopa poolaastaga seotud uuringut, aruannet ja soovitust, eelkõige 2022. aasta kestliku majanduskasvu analüüsi häiremehhanismi aruande, ühise tööhõivearuande kavandi ja euroala majanduspoliitikat käsitlevate soovituste eelnõu.
Ministrid kiitsid heaks ka noortegarantii raames tööhõivekomitees toimunud läbivaatamise põhisõnumid. Noortegarantii on kõigi ELi liikmesriikide kohustus tagada, et kõik alla 30-aastased noored saavad kvaliteetse töö-, haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise.
Sotsiaalkaitsekomitee esimees andis lõpuks ministritele ajakohastatud teavet töötajate ja füüsilisest isikust ettevõtjate sotsiaalkaitsele juurdepääsu käsitleva nõukogu soovituse kohaste riiklike kavade kohta. Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee on tööhõive ja sotsiaalpoliitika nõukogu ettevalmistavad organid.
Nõukogu võttis vastu rakendusmääruse, millega rakendatakse määrust (EL) nr 208/2014 teatavate isikute, üksuste ja asutuste vastu suunatud piiravate meetmete kohta seoses olukorraga Ukrainas, jättes seejuures ühe isiku loetelust välja.
Eesistujariik andis samuti teavet mitme seadusandliku ettepaneku (sotsiaalkindlustuse koordineerimise määrus, tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuudet käsitlev direktiiv ning direktiiv soolise tasakaalu kohta äriühingute juhtorganites) menetlemise seisu kohta.
Euroopa Komisjon teavitas delegatsioone ka oma algatusest ALMA (noorte piiriülese liikuvuse kava, mis on suunatud ebasoodsas olukorras olevatele mittetöötavatele ja mitteõppivatele noortele vanuses 18–30 aastat), ning andis ülevaate sotsiaalkaitse ja heaoluriigi tuleviku kõrgetasemelisest töörühmast.
Veel hõlmasid muud küsimused Sloveenia delegatsiooni teavet eesistujariigi konverentside kohta ning Prantsusmaa delegatsiooni teavet järgmise eesistumisperioodi tööprogrammi kohta.
Tervis (teisipäev, 7. detsember)
Ministrid vahetasid arvamusi praeguse ja tulevase COVID-19 pandeemiale reageerimise üle ning kiitsid heaks järeldused Euroopa terviseliidu tugevdamise kohta.
COVID-19
Võttes arvesse suurt või väga suurt muret tekitavat epidemioloogilist olukorda ELis ning omikronvariandi avastamist, vahetasid ministrid arvamusi praeguse COVID-19 pandeemiast tingitud olukorra üle. Eelkõige käsitlesid nad meetmeid, mille eesmärk on piirata omikronvariandi levikut, võimaldades omandada selle kohta täiendavaid teadmisi, vajadust ühise lähenemisviisi järele COVID-19 vaktsineerimistõendite kehtivuse suhtes, pidades silmas tõhustusdooside manustamist, tõhustusvaktsiinide kasutuselevõttu, täiskasvanute ja laste vaktsineerimist ning COVID-19 ravimite hankimist.
Ministrid rõhutasid, kui oluline on jätkata koostööd ja seisukohtade jagamist COVID-19 vastase võitluse kohta ning jätkata arutelu vaktsineerimise üle üldiselt ning tõhustusdooside ja laste vaktsineerimise üle. Paljud rõhutasid vaktsiinikõhkluse vastu võitlemise tähtsust, kuna vaktsineerimine on parim viis ELi kodanike kaitsmiseks.
Mõned riigid tõstsid esile ka vajadust tõhustada testimist ja sekveneerimist, pidades eelkõige silmas omikronvarianti ja võimalikke uusi variante. Paljud liikmesriigid tervitasid ka ravimite ühishankeid ELi tasandil.
Nakkuspuhangud, ülekoormatud haiglad ning nüüd uue, võimalik et nakkusohtlikuma variandi avastamine nõuab otsustavat ja koordineeritud tegutsemist. Vaktsineerimise jätkamine, tõhustusdoosid, ravimite kättesaadavus ja vaktsineerimistõendi vaktsineerimistõendiga seotud koordineerimine aitavad meil praeguse raske pandeemiaolukorraga hakkama saada.
Sloveenia tervishoiuminister Janez Poklukar
COVID-19 pandeemia on toonud välja vajaduse, et EL ja selle liikmesriigid oleksid valmis tervisealasteks hädaolukordadeks ja koordineeriksid paremini oma tegevust piiriüleste tervisekriiside korral.
Oma järeldustes Euroopa terviseliidu tugevdamise kohta, mille ministrid täna heaks kiitsid, rõhutab nõukogu vajadust tervisesüsteemidesse tehtavate strateegiliste investeeringute järele ning parema koostöö järele nii liidu sees kui ka teiste riikidega. Kuigi Euroopa tervisesüsteemid on COVID-19 pandeemia tohutu surve all näidanud oma innovatsioonisuutlikkust, soovib EL siiski kasutada kriisi ajal saadud õppetunde ja luua paremad tingimused tulevastele probleemidele (nt suurenev antimikroobikumiresistentsus) reageerimiseks. Järeldustes tuuakse esile neli peamist valdkonda, mis on esmatähtsad Euroopa terviseliidu tugevdamisel: uuenduslikud lahendused säilenõtkete tervisesüsteemide saavutamiseks, ravimite ja meditsiiniseadmete kättesaadavus ja juurdepääsetavus, ülemaailmne tervishoid ja vähktõvevastane võitlus.
Eesistujariik teavitas ministreid ka läbirääkimiste edukast lõpuleviimisest kahe seadusandliku ettepaneku üle, mille eesmärk on kõnealuse Euroopa terviseliidu loomine ja mis käsitlevad järgmist:
Euroopa Ravimiameti suurem roll kriisiks valmisolekus ja kriisiohjamises ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonnas
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) uuendatud volitused, et tugevdada keskuse tööd seire, varajase hoiatamise, valmisoleku ja reageerimise valdkonnas
Kuigi me seisame seoses COVID-19ga silmitsi raske olukorraga, peame vaatama kaugemale. Nüüd on aeg valmistuda tulevikuks ja tagada, et oleme edaspidi paremini ette valmistatud. Sellega seoses on väga olulised meie hiljutised saavutused Euroopa Ravimiameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse suutlikkuse suurendamisel.
Sloveenia tervishoiuminister Janez Poklukar
Meditsiinivahenditega seotud hädaolukorra raamistik
16. septembril 2021 asutas Euroopa Komisjon tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise Euroopa asutuse (HERA). Oodatakse, et HERA tagab ravimite, vaktsiinide ja muude meditsiiniliste vastumeetmete (nt kindad ja maskid) väljatöötamise, tootmise ja turustamise. Lisaks sellele on esitatud ettepanek nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse meditsiinivahenditega seotud hädaolukorra raamistikku. Muu hulgas kehtestatakse sellega raamistik, millega tagatakse kriisi korral oluliste meditsiinivahenditega varustatus rahvatervisealases hädaolukorras, tarneahela järelevalve ja erakorraline rahastamine.
Enne tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu istungit pidas eesistujariik seaduseelnõu teemal mitu tehnilise tasandi koosolekut ja esitas mitu kompromissettepanekut. Arvamuste vahetuses viitasid paljud ministrid jätkuvast pandeemiast saadud õppetundidele ning vajadusele reageerida kiiresti ja ühiselt, et kaitsta ELi kodanikke. Siinkohal toodi eduloona välja COVID-19 vaktsiinide ühishanked.
Pidades silmas kavandatava nõukogu määruse üle peetavate arutelude lõpuleviimist, rõhutasid delegatsioonid järgmist:
vajadus ühise ELi tasandi reageerimisvõime järele, et tagada piisavate, ohutute, tõhusate ja taskukohaste meditsiinivahendite võimalikult kiire kättesaadavus rahvatervise kriisi ajal
ELi-väliste ametiasutustega tehtava koostöö tähtsus, sest edukas terviseohtudele reageerimine ei saa piirduda ELi tegevusega
ELi autonoomia roll meditsiinivahendite hankimisel ning kogu ELi tootmisrajatiste, teadmiste ja ressursside kaasamine
liikmesriikide sobiv roll HERA juhtimisel ja toimivate struktuuride olemasolu tähtsus
Lisaks ajakohastatud teabele Euroopa Ravimiameti ja ECDC laiendatud volituste üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimise kohta andis eesistujariik ministritele ülevaate olukorrast seoses määrusega, milles käsitletakse tõsiseid piiriüleseid terviseohte ja in vitro diagnostika meditsiiniseadmeid.
Komisjon teavitas ministreid ka aruandest biotsiide käsitleva määruse rakendamise kohta ning Euroopa ravimistrateegiast. Eesistujariik ja komisjon teavitasid delegaate Euroopa vähktõvevastase võitluse kavast, Maailma Terviseassamblee erakorralisest istungjärgust pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise teemal ning Maailma Terviseorganisatsiooni tubaka tarbimise leviku vähendamist käsitleva raamkonventsiooni osaliste üheksandast istungjärgust.
Prantsusmaa delegatsioon tutvustas oma tööprogrammi eelseisval eesistumisperioodil.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Töö peaks ära tasuma. Me ei saa aktsepteerida, et inimesed, kes panevad kogu oma energia töösse, elavad endiselt vaesuses ega saa endale lubada inimväärset elatustaset. Kõnealune seadus on suur samm selle eesmärgi suunas.
Nakkuspuhangud, ülekoormatud haiglad ning nüüd uue, võimalik et nakkusohtlikuma variandi avastamine nõuab otsustavat ja koordineeritud tegutsemist. Vaktsineerimise jätkamine, tõhustusdoosid, ravimite kättesaadavus ja vaktsineerimistõendi vaktsineerimistõendiga seotud koordineerimine aitavad meil praeguse raske pandeemiaolukorraga hakkama saada.