Euroopa Ülemkogu, 23. oktoober 2025

Peamised tulemused

EL on jätkuvalt vankumatu oma solidaarsuses Ukrainaga ja Ukraina toetamises. EL ja selle liikmesriigid on seni eraldanud Ukraina toetuseks üle 177,5 miljardi euro.

EL jätkab Ukrainale ja selle rahvale ulatusliku toetuse andmist, näiteks tõhustades humanitaarabi ja elanikkonnakaitseabi andmist. Seda tehakse sarnaselt meelestatud partnerite ja liitlastega koordineerides.

Õiglane ja püsiv rahu Ukrainas

Vaatamata USA ja Euroopa pidevatele diplomaatilistele jõupingutustele saavutada rahu, on Venemaa suurendanud Ukraina vastu suunatud raketi- ja droonirünnakute intensiivsust, mis näitab, et Venemaal puudub tõeline poliitiline tahe sõda lõpetada. Sellega seoses kutsusid ELi juhid Venemaad üles alustama sisulisi rahuläbirääkimisi ja leppima kokku koheses relvarahus, millega Ukraina 2025. aasta märtsis juba nõustus. Samuti tuletasid nad meelde, et rahuläbirääkimistel tuleks juhinduda põhimõtetest, mis esitati 6. märtsil 2025 toimunud Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel.

EL on pühendunud õiglasele ja püsivale rahule Ukrainas ning panustab jätkuvalt rahupüüdlustesse, sealhulgas hea tahte koalitsiooni kaudu, koostöös USAga ja ülemaailmse suhtluse kaudu.

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine: Ukraina, 6. märts 2025

Sõjalised ja kaitsevajadused

Iga tulevase julgeolekutagatise lahutamatu osa on end tõhusalt kaitsta suutev Ukraina. EL on valmis sellega seoses panustama, sealhulgas toetades Ukraina suutlikkust agressiooni ära hoida. Sel eesmärgil tervitasid ELi juhid jõupingutusi vaadata läbi Ukrainasse suunduvate ELi nõuande- ja sõjalise abi missioonide volitused. Samuti rõhutasid nad, kui oluline on kindlustada:

• Ukraina relvajõudude varustus ja väljaõpe
• õhutõrje- ja droonitõrjesüsteemid
• suurekaliibriline laskemoon

Seoses Ukraina kaitsetööstusega kutsusid juhid üles kiirendama tööd täiendava toetuse ja investeeringutega ning rõhutasid tihedama koostöö tähtsust Euroopa kaitsetööstusega.

• ELi sõjaline toetus Ukrainale (taustteave)

Venemaa agressiooni vastu võitlemiseks on äärmiselt oluline, et Ukraina oleks jätkuvalt vastupidav ning et tal oleksid eelarvelised ja sõjalised vahendid, et kasutada oma õigust enesekaitsele.

EL jätkab Ukrainale korrapärase ja prognoositava rahalise toetuse andmist ning on pühendunud sellele, et aidata rahuldada Ukraina pakilisi vajadusi järgmistel aastatel. Seni on EL 2025. aastal andnud:

• 20,5 miljardit eurot Ukraina eelarvesse, millest 6,5 miljardit eurot tuleb Ukraina rahastust
• 14 miljardit eurot G7 erakorralise tulu kiirendamise laenusid, mis makstakse tagasi Venemaa tõkestatud varadest saadavatest erakorralistest tuludest

Juhid võtsid samuti kohustuse käsitleda Ukraina 2026.–2027. aasta pakilisi rahalisi vajadusi ning kutsusid komisjoni üles esitama võimalused rahalise toetuse pakkumiseks. Venemaa varad peaksid kooskõlas ELi õigusaktidega jääma tõkestatuks seni, kuni Venemaa lõpetab oma sõja ja hüvitab Ukrainale selle sõjaga tekitatud kahju. Euroopa Ülemkogu pöördub selle küsimuse juurde tagasi oma järgmisel kohtumisel.

• Kuidas kasutatakse tõkestatud Venemaa varasid (taustteave)?

Talveks valmisolek

ELi juhid mõistsid hukka Venemaa intensiivistunud rünnakud Ukraina energeetikasektori ja eriti gaasitootmise ning Zaporižžja tuumaelektrijaama vastu. Sellega seoses kutsusid nad üles tegema kõik endast oleneva, et aidata Ukrainal talveks valmistuda.

Venemaa ja kolmandate riikide vastu suunatud meetmed

EL on kindlalt otsustanud säilitada ja suurendada survet Venemaale, sealhulgas G7 partneritega koordineeritavate täiendavate sanktsioonide kaudu. Sellega seoses tervitasid juhid järjekorras 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist.

Samuti kutsusid juhid üles võtma täiendavaid meetmeid Venemaa varilaevastiku toimimise takistamiseks. Võttes arvesse varilaevastikust tulenevaid keskkonna- ja julgeolekuriske, kutsusid nad liikmesriike üles koordineerima meetmeid keskkonna- ja meresõiduohutuse standardite jõustamiseks.

Juhid mõistsid teravalt hukka kolmandate riikide toetuse, mis võimaldab Venemaal sõda jätkata, sealhulgas sõjalise toetuse Iraanilt, Valgevenelt ja Põhja-Korealt. Juhid kutsusid Venemaad ja Valgevenet üles tagama viivitamata kõigi ebaseaduslikult väljasaadetud Ukraina laste ja muude tsiviilisikute turvalise tagasipöördumise Ukrainasse.

• ELi sanktsioonid Iraani vastu (taustteave)
• Valgevene vastu suunatud ELi sanktsioonid (taustteave)
• Põhja-Korea vastu suunatud ELi sanktsioonid (taustteave)

Ukraina liikumine ELiga ühinemise suunas

Juhid kinnitasid taas ELi vankumatut toetust Ukraina liikumisele ELi liikmesuse suunas ning väljendasid heameelt Ukraina märkimisväärsete edusammude üle, mis on tehtud keerulistes tingimustes.

Sellega seoses innustasid nad Ukrainat, nõukogu ja komisjoni liikuma ühinemisprotsessiga edasi kooskõlas saavutatust lähtumise põhimõttega. Samuti võtsid juhid teadmiseks komisjoni hinnangu, et põhiküsimuste, siseturu ja välissuhete teemaplokid on avamiseks valmis.

• Ukraina: ELi laienemine (taustteave)

Lähis-Ida

Gaza rahu käsitlev ettepanek ja ülesehitamine

Euroopa Liit jätkab rahupüüdlustele kaasa aitamist ja aktiivset koostööd partneritega järgmiste sammude osas.

Euroopa Ülemkogu järeldused, 23. oktoober 2025

ELi juhid olid rahul kokkuleppega, mis saavutati president Trumpi esitatud Gaza konflikti lõpetamise kava esimese etapi suhtes, ning 13. oktoobril 2025 Sharm el Sheikhis toimunud rahutippkohtumise tulemustega.

Sellega seoses juhid:

• tunnustasid USA ja piirkondlike vahendajate diplomaatilisi jõupingutusi
• kutsusid kõiki osapooli üles pühenduma täielikult rahuplaani kõigi etappide rakendamisele
• tervitasid kõigi Hamasi poolt kinni peetud Iisraeli pantvangide vabastamist
• kordasid ELi pühendumust õiglase ja püsiva rahu tagamisele, mille aluseks on kahe riigi kooseksisteerimisel põhinev lahendus

Võttes arvesse rasket humanitaarolukorda, nõuavad juhid humanitaarabi viivitamatut, takistamatut, katkematut ja piisavat jagamist Gaza sektorile ja kogu sektoris. Sel eesmärgil toetab EL humanitaarabi kohaletoimetamist, sealhulgas Küprose merekoridori kaudu ning kasutades oma piirihaldamise abimissioone Rafahi piiripunktis ja politseimissiooni Palestiina aladel.

EL jätkab Palestiina omavalitsuse toetamist, sealhulgas käimasolevate reformide osas, ning eesmärgiga tagada Palestiina omavalitsuse tagasipöördumine Gazasse. Sellega seoses kutsusid juhid Iisraeli üles andma üle kinni peetud maksutulu, et tagada omavalitsuse nõuetekohane toimimine.

Pingete leevendamiseks Jordani Läänekaldal ja Ida-Jeruusalemmas kutsusid juhid üles lõpetama:

• asunike vägivalla ja asunduste laienemise, sealhulgas Iisraeli E1 piirkonnas asunduste rajamise kava elluviimise
• Iisraeli sõjalise operatsiooni

• ELi seisukoht Lähis-Idas valitseva olukorra kohta (taustteave)
• Eesistuja António Costa avaldus pärast osalemist Sharm el Sheikhi tippkohtumisel, 13. oktoober 2025

Liibanon

ELi juhid kinnitasid taas ELi toetust Liibanoni rahvale. Juhid väljendasid heameelt jõupingutuste üle, mida uued ametivõimud on teinud olukorra stabiliseerimiseks, ning väljendasid oma toetust Liibanoni valitsuse kavale kehtestada relvade valdamise suhtes riigi monopol.

Süüria

ELi juhid kordasid, et EL toetab Süürias rahumeelset ja kaasavat üleminekut, kus puudub kahjulik välissekkumine, kaitseb kõigi süürlaste õigusi ning austab üleminekuperioodi õigusemõistmist ja lepitust. EL toetab jätkuvalt Süüria liikumist stabiliseerimise ja ülesehitamise suunas.

• Süüria (taustteave)

Euroopa kaitse ja julgeolek

Kaitsevalmidus

EL on pühendunud oma kaitsevalmiduse suurendamisele 2030. aastaks ning selle eesmärgi saavutamisele kiiresti ja mastaapselt, et tulla toime vahetute ja tulevaste ohtudega.

Tugevam ja võimekam EL täiendab NATOt ning aitab positiivselt kaasa üleilmse ja Atlandi-ülese julgeoleku tagamisele. Seejärel tuletasid juhid meelde ka seda, kui oluline on teha koostööd sarnaselt meelestatud partneritega, kellel on ELiga ühised välis- ja julgeolekupoliitika eesmärgid.

Euroopa Ülemkogu 6. märtsi 2025. aasta erakorralisel kohtumisel määrasid ELi juhid kindlaks prioriteetsed valdkonnad ELi kaitsevõime tugevdamiseks, sealhulgas töö õhu- ja raketikaitse, suurtükisüsteemide, droonide, sõjaväelise liikuvuse, tehisintellekti ja elektroonilise võitluse valdkonnas. Sellele tuginedes kutsusid juhid liikmesriike üles:

• tegema prioriteetsetes valdkondades tööd riiklikul tasandil
• looma 2025. aasta lõpuks kaitsevõime koalitsioonid
• tegema edusamme konkreetsete projektidega 2026. aasta esimeseks pooleks

Samuti kutsusid juhid:

• komisjoni üles esitama tegevuskava kaitsetööstuse ümberkujundamiseks
• komisjoni ja kõrget esindajat üles esitama ettepanekuid sõjaväelise liikuvuse tugevdamiseks ELis

• ELi ja NATO koostöö (taustteave)
• Julgeoleku- ja kaitsepartnerlused (taustteave)
• Euroopa kaitsevalmidus (taustteave)
• ELi kaitsesektor arvudes (taustteave)
• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine: kaitseküsimused, 6. märts 2025

Õhuruumi rikkumised

Pidades silmas Venemaa ja Valgevene intensiivistunud hübriidrünnakuid, mõistsid juhid hukka mitme ELi liikmesriigi suhtes toime pandud õhuruumi rikkumised ning rõhutasid, kui oluline on tagada kõigi ELi piiride kaitse. Sellega seoses kutsusid nad üles pakkuma liikmesriikidele konkreetsemat toetust, sealhulgas järgmiseks:

• vahetute ohtudega tegelemine idatiival
• elutähtsa taristu, sealhulgas energia-, digi- ja merealuse taristu kaitsmine
• ühise droonitõrje- ja õhukaitsevõime tugevdamine

Juhid rõhutasid, et koordineeritult tegutsemiseks on oluline täielikult ära kasutada Euroopa julgeolekumeetmete rahastamisvahendit (SAFE-rahastamisvahend), Euroopa kaitsetööstuse programmi (EDIP) ja muid rahastamisvahendeid.

• ELi kaitsesektori rahastamine (taustteave)

Kaitsekulutused

Euroopa kaitsetööstuse suutlikkuse suurendamiseks on keskse tähtsusega täiendavate investeeringute tegemine. Sellega seoses tegid ELi juhid üleskutse, et:

• liikmesriigid suunaksid kaitseinvesteeringud ühisesse arendamisse ja tootmisse ning ühishangetesse
• tagataks Euroopa kaitseturu edasine integreerimine, sealhulgas VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate piiriülene juurdepääs tarneahelatele
• saavutataks kiire kokkulepe kaitseinvesteeringute lihtsustamist käsitleva ettepaneku suhtes
• Euroopa Investeerimispanga Grupp uuriks täiendavalt võimalusi tööstuse, ettevõtete ja idufirmade rahastamiseks

EL on pühendunud julgeoleku- ja kaitsekulutuste suurendamisele ning on alates 2025. aasta märtsist teinud selle püüdluse vallas pidevaid edusamme. See hõlmab riikliku vabastusklausli aktiveerimist, ELi ühtekuuluvuspoliitika vahehindamist, SAFE-rahastamisvahendit ja EDIPit.

• ELi kaitsevaldkonna rahastamise lihtsustamine (taustteave)
• Riikide vabastusklausel kaitsekulutuste tegemiseks (taustteave)

Valitsemine ja aruandlus

Euroopa kaitsevalmiduse valdkonnas tõhusa poliitilise järelevalve ja koordineerimise tagamiseks on kaitseministritel nõukogus oluline roll. Ministrite töös tuleks võtta arvesse iga-aastast kaitsevalmiduse aruannet, mille koostab Euroopa Kaitseagentuur komisjoni ja kõrge esindaja toetusel ning mis esitatakse seejärel Euroopa Ülemkogule.

Konkurentsivõime

Lihtsustamine

ELi juhid kinnitasid taas tungivat vajadust jätkata ELi õigusnormide lihtsustamist ning väljendasid heameelt edusammude üle, mida on tehtud sellisel teemal nagu süsiniku piirimeede (SPIM), ning kestlikkusaruandlusega, patareide ja akude alase hoolsuskohustusega ja kemikaalidega seotud nn aja peatamise meetmete üle. Sellega seoses kutsusid nad nõukogu ja parlamenti üles viima kiiresti lõpule töö ülejäänud koondpakettidega.

Samuti kutsusid juhid komisjoni üles esitama täiendavaid lihtsustamisettepanekuid, sealhulgas järgmise kohta:

• äriühinguõiguse režiim, mis võimaldaks uuenduslikel ettevõtetel kasvada
• autotööstus
• sõjaväeline liikuvus
• digisektor
• keskkond
• energeetika
• toiduohutus
• finantsteenused
• transport

Pidades silmas olemasolevaid ELi õigusakte ja menetlusi („ELi õigustik“), kutsusid juhid komisjoni üles:

• tegema kindlaks täiendava lihtsustamise potentsiaali, sealhulgas seoses pangasüsteemidega ühtsel turul
• kaaluma uusi ettepanekuid kavandamis- ja loamenetluste kohta
• intensiivistama jõupingutusi seoses delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide lihtsustamise
• võtma ettepanekud tagasi, kui see on asjakohane.

Konkurentsivõimeline rohepööre

Liidu konkurentsivõime ja vastupanuvõime tugevdamine ning rohepöörde edendamine on teineteist toetavad eesmärgid, mille poole tuleb püüelda korraga.

Euroopa Ülemkogu järeldused, 23. oktoober 2025

Kliimamuutustest tulenev eksistentsiaalne oht on põhjuseks, miks EL on pühendunud Pariisi kokkuleppele ning kindel oma otsuses kasutada ära kogu vajalik tööstuse uuendamise ning oma majanduse ümberkujundamise potentsiaal.

Sellise ümberkujundamise õnnestumiseks kutsusid ELi juhid üles kiiresti suurendama jõupingutusi järgmistes valdkondades:

• taskukohase ja puhta energia tagamine
• tõelise energialiidu ülesehitamine enne 2030. aastat
• elektrifitseerimise tagamine nullnetoheitega ja vähese süsinikuheitega lahenduste abil
• energiahindade alandamine

Ühtlasi rõhutasid nad, et on oluline tagada tööstuse uuendamine tehnoloogiliselt neutraalsel viisil ning pöörata erilist tähelepanu nii traditsioonilistele kui ka energiamahukatele tööstusharudele. Sellega seoses tervitasid juhid komisjoni kavatsust:

• vaadata läbi sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite norme käsitlevad õigusnormid
• esitada ettepanek tööstuse süsinikuheite vähendamise kiirendamise kohta

Pidades silmas ELi 2040. aastaks seatud kliimaalaste vahe-eesmärkide saavutamist, rõhutasid ELi juhid, et on oluline võtta arvesse järgmist:

• süsiniku eemaldamise realistlik panus ELi heitkoguste vähendamise alastesse jõupingutustesse
• ambitsioonikas ja kulutõhus panus üleilmsetesse heitkoguste vähendamise alastesse jõupingutustesse
• vajadus muutmisklausli järele

Samuti kutsusid nad komisjoni üles toetama Euroopa tööstust ja kodanikke 2040. aasta eesmärkide saavutamisel ning esitama maanteetranspordi ja hoonete heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise ettepaneku.

• Mida teeb EL kliimamuutuste küsimuses? (taustteave)
• Energiahinnad ja energiavarustuskindlus (taustteave)
• Keskkonnahoidlikum transport (taustteave)

Suveräänne digipööre

EL on pühendunud oma digipöörde suveräänsuse ja avatud digiökosüsteemi tugevdamisele. Sellega seoses rõhutasid ELi juhid, et tähtis on:

• kaitsta alaealisi
• tegeleda hübriidohtudest tulenevate riskidega, küberturvalisusega ja strateegiliste sõltuvustega
• mitmekesistada ELi kriitilise toorme allikaid
• edendada ühendustaristu kasutuselevõttu
• süvendada elektroonilise side ühtset turgu
• edendada kestlikke digisüsteeme

• Digipööre: ELi digituleviku kujundamine (taustteave)
• ELi küberturvalisus: strateegia ja peamised poliitikameetmed (taustteave)
• Tulevikus ELi tarneahelate kindlustamist käsitlev kriitiliste toorainete määrus (taustteave)

Eluase

ELi juhid arutasid paljude ELi kodanike ees seisvate eluasemeprobleemide erinevaid mõõtmeid. Sellega seoses kutsusid nad komisjoni üles esitama kiiresti taskukohaste eluasemete kava, mis toetab liikmesriikide jõupingutusi ja võtab arvesse lihtsustamist käsitlevat tegevuskava, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse põhimõtet ja liikmesriikide pädevust.

• Üks katus, mitu reaalsust: Euroopa keerukas eluasemekriis (nõukogu analüüsi- ja uuringurühma (ART) uuring, oktoober 2025)

Ränne

ELi juhid arutasid edusamme, mida on tehtud varasemate rännet käsitlevate järelduste, sealhulgas 2025. aasta juuni järelduste rakendamisel. Sellega seoses kutsusid nad nõukogu üles jätkama tööd järgmistes valdkondades:

• rände välismõõde, eelkõige laiaulatuslike partnerluste kaudu
• vastuvõetud ELi õigusaktide rakendamine
• ebaseadusliku rände ennetamine ja tõkestamine
• tagasisaatmisega seotud jõupingutused
• turvalised kolmandad riigid ja turvalised päritoluriigid
• rändajate ärakasutamise, inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane võitlus
• viisapoliitika naaberriikide poolne kooskõlastamine
• riiklike pädevustega kooskõlas olevad turvalised ja seaduslikud rändevõimalused

• Euroopa Ülemkogu 26. juuni 2025. aasta kohtumise teemad: ränne
• Ebaseaduslikult ELi saabumiste arv aastatel 2008–2025 (taustteave)
• Kuidas EL rändevooge haldab (taustteave)
• Ränne ja varjupaik (taustteave)