Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (siseküsimused), 28. september 2023

Peamised tulemused

Siseküsimused

Varjupaik ja ränne: välismõõde

Seoses ebaseaduslike rändajate ja varjupaigataotlejate kõrge arvuga kogu ELis, arutas nõukogu võimalusi kuidas luua tihe ja püsiv koostöö peamiste rändega seotud transiidi- ja päritoluriikidega.

Ministrid toetasid vajadust tugevdada ELi rändepoliitika välismõõdet, et tulla toime rändeprobleemidega, mida EL jagab teiste mandrite ja riikidega. Nad rõhutasid, et ebaseadusliku rände vältimiseks on vaja kooskõlastatud kombinatsiooni, mis hõlmab arenguabi rände algpõhjustega võitlemiseks, võitlust rändajate smugeldamise vastu, seaduslike rändevõimaluste pakkumise suurendamist, mis oleks alternatiiviks ebaseaduslikule rändele, ning kestlikku tagasivõtu- ja tagasisaatmispoliitikat.

Arutelu käigus töötati välja ennetuspõhine mudel, mis tuginedes kindlale rahastamisele, aitaks takistada ebaseaduslikku riigist lahkumist. See põhineks koostööle päritolu- ja transiidiriikidega ning hõlmaks ühispatrulle, ühiseid operatiivkeskuseid, kestlikku koostööd ning korrakohaste, seaduslike ja turvaliste rändeteede kujundamist.

Rändealase välispoliitika elluviimiseks peame looma laiaulatuslikke partnerlusi mitme lähinaabriga ning arendama rände- ja liikuvusdialooge kaugemal asuvate partneritega. ELi rändealane välispoliitika vajab ennetavamat lähenemisviisi, et tõhusalt lahendada struktuurseid probleeme päritolu- ja transiidiriikides.

Fernando Grande-Marlaska Gómez, Hispaania siseministri kohusetäitja

Rände- ja varjupaigalepe

Eesistujariik andis ministritele ajakohastatud teavet erinevate rände- ja varjupaigaleppesse kuuluvate seadusandlike ettepanekute kohta. Eesistujariik kordas samuti oma pühendumust täita viie roteeruva eesistujariigi, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel 2022. aasta septembris kokku lepitud tegevuskavas seatud eesmärk saavutada leppes sisalduvate ettepanekute suhtes kokkulepe enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu.

Eesistujariik väljendas samuti heameelt delegatsioonide laialdase toetuse pärast viimasele kriisimäärust käsitlevale kompromisstekstile ning märkis veendumusega, et nõukogus saavutatakse peatselt kokkulepe läbirääkimisvolituste suhtes.

Pärast 2015. aasta rändekriisi on liikmesriigid pidanud läbirääkimisi mitme ELi õigusakti üle, et reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi. Kui need praegu läbirääkimisel olevad ELi õigusaktid vastu võetakse, saavutatakse ühine raamistik, mis hõlmab kõiki varjupaiga- ja rändehalduse aspekte. Sellega väljendatakse suuremat solidaarsust liikmesriikidega, kuhu saabub suurem osa rändajatest, jagatakse rohkem vastutust ja kehtestatakse selgemad eeskirjad rahvusvahelise kaitse taotluste haldamiseks. Samal ajal kehtestatakse nimetatud leppega tõhusamad ja õiglasemad menetlused rahvusvahelist kaitset vajavatele isikute jaoks aga ka nende isikute jaoks, kes sellist kaitset ei vaja.

Eesistujariik Hispaania rõhutas, et üldiselt on seni tehtud märkimisväärseid edusamme, kuid märkis ka, et ees seisab veel oluline töö nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistel institutsioonidevahelistel läbirääkimistel rände- ja varjupaigaleppe erinevate ettepanekute üle.

• ELi rände- ja varjupaigapoliitika (taustteave)
• ELi varjupaigaeeskirjad (taustteave)

Koostöö Ladina-Ameerikaga sisejulgeoleku valdkonnas

Nõukogu arutas Ladina-Ameerika riikidega tehtavat koostööd sisejulgeoleku küsimustes, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ja ebaseadusliku uimastikaubanduse vastase võitluse alal. Vahetult enne selle päevakorrapunkti käsitlemist toimus ELi ministrite töölõuna Ladina-Ameerika sisejulgeoleku komitee (CLASI) ministritega, kus arutati vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi seoses piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega.

ELi ja CLASI riikide ministrid leppisid kokku ühisdeklaratsioonis. Selles rõhutatakse vajadust ühendada jõud, et reageerida kuritegevusega seotud ohtudele, millega EL ja Ladina-Ameerika riigid vastamisi seisavad. Deklaratsioonis rõhutatakse ka vajadust suurendada muu hulgas tõhusalt suutlikkust, et võidelda ebaseadusliku uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu ning suurendada koostööd Euroopa ja Ladina-Ameerika asutuste vahel.

Keskse tähtsusega on ELi ja Ladina-Ameerika riikide koostöö organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel. Tänane arvamuste vahetus Ladina-Ameerika sisejulgeoleku komitee ministritega on oluline hetk meie piirkondadevahelise partnerluse edendamiseks. Hispaania siseministri kohusetäitja Fernando Grande-Marlaska Gómez

• ELi võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu (taustteave)
• ELi uimastipoliitika (taustteave)
• ELi ja CLASI ühisdeklaratsioon

Ajutine kaitse Ukraina pagulastele

Selleks et tagada kindlus rohkem kui neljale miljonile praegu ELis elavale Ukraina põgenikule, leppis nõukogu kokku, et Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja eest põgenenud inimeste ajutist kaitset pikendatakse 4. märtsist 2024 kuni 4. märtsini 2025. Ajutise kaitse mehhanism käivitus 4. märtsil 2022 – vaid loetud päevad pärast seda, kui Venemaa relvajõud alustasid ulatuslikku sissetungi Ukrainasse – ja seda pikendati automaatselt ühe aasta võrra. Põgenikele varjupaiga pakkumine oli ELi liikmesriikide ja kodanike tohutu solidaarsuse väljendus. EL näitas üles solidaarsust põgenike ja liikmesriikidega, kasutades selleks paindlikku vastutuse jagamise süsteemi.

Süsteem pakub viivitamatut ja kollektiivset kaitset (st ilma, et oleks vaja läbi vaadata individuaalseid taotlusi) Ukrainast põgenenud inimestele, kes ei saa Ukrainasse tagasi pöörduda.

• ELi vastus Venemaa sissetungile Ukrainasse
• ELi solidaarsus Ukrainaga
• Põgenikevool Ukrainast

Venemaa Ukraina-vastase agressiooni tagajärjed

Eesistujariik andis ELi terrorismivastase võitluse koordinaatori teatisele tuginedes ülevaate Ukrainaga peetava sisejulgeolekualase dialoogi seisust. See dialoog käivitati Venemaa agressioonisõja alguses, et vähendada sõja võimalikku mõju ELi sisejulgeolekule. Arutlusel olevad küsimused hõlmavad piirijulgeolekut ja ebaseaduslikku relvakaubandust.

Muud küsimused

Portugali minister teavitas delegatsioone teisest Euroopa-Araabia piirijulgeoleku konverentsist, mis toimub15.–16. novembril Portos.

A-punktid

Nõukogu võttis vastu otsuse, mis käsitleb tingimusi Norra, Islandi ja Šveitsi osalemiseks Integreeritud Piirihalduse Fondis (piirihalduse ja viisapoliitika rahastu) 2021.–2027. aastal, tugevdades sellega Schengeni ala tervikuna.