Euroopa töövahenduse võrgustiku EURES reform
EURES lühidalt
EURES on 1993. aastal komisjoni ja Euroopa avalike tööturuasutuste vahelise koostöö jaoks loodud võrgustik. Selle ülesanne on vabade töökohtade ja kandideerimisavalduste ning elu- ja töötingimusi puudutava teabe vahendamine.
EURES koosneb veebisaidist ja võrgustikust, millesse kuulub umbes 900 tööhõivenõustajat kõigis osalevates riikides: 28 ELi riigis, Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis.
EURESe kaudu täidetakse igal aastal umbes 150 000 töökohta.
Reformi eesmärk on pakkuda kogu Euroopas paremaid tööotsingu- ja värbamisteenuseid. Eesmärk on edendada ülivajalikku ELi-sisest töötajate liikuvust.
Komisjon esitas reformi käsitleva ettepaneku 17. jaanuaril 2014.
Pärast Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkulepet kinnitas alaliste esindajate komitee uued õigusnormid 2. detsembril 2015.
Uute õigusnormide kohaselt ajakohastatakse EURESe portaal, millest saab liikuvust edendav kaasaegne vahend, mis kasutab uusimaid IT-tehnoloogiaid ja on kõigile kättesaadav. Selle tulemusel suureneb EURESe kaudu kättesaadavaks tehtavate vabade töökohtade ja tööotsijate CVde arv.
Samuti võetakse kasutusele tööotsijate oskuste ja vabade töökohtade automaatne sobitamine.
Miks meil seda vaja on?
Varasemalt ei teinud mitte iga ELi riik EURESe internetiportaalis kättesaadavaks kõiki riigi tasandil avaldatud vabu töökohti ning Euroopa tasandil ei vahetatud tööotsijate CVsid automaatselt.
See tähendas, et tööotsijatel ja tööandjatel oli juurdepääs piiratud arvule vabadele töökohtadele ja CVdele.
Sageli ei olnud töötajad ja tööandjad EURESest ja selle pakutavatest teenustest teadlikud. Liikmesriikide tööturuasutused, mis on sageli esimeseks kontaktpunktiks, ei olnud kohustatud teavitama kliente sellest, mida ja kuidas EURES nende heaks teha saab.
Lisaks ei vahetanud liikmesriigid piisavalt teavet tööjõu puudu- ja ülejäägi kohta, mis takistas sihipärast koostööd EURESe võrgustikus. See omakorda ei aidanud kuigivõrd tegelda Euroopa tööturu tasakaalustamatusega, mille tõttu mõned riigid kannatasid suure tööpuuduse käes, samal ajal kui teistes oli puudus tööjõust.
Uute õigusnormide kohaselt hakatakse kõnealuste puudustega tegelema, muutes EURESe tõeliseks Euroopa töö ja töötajate otsimise ja kokkuviimise ning värbamise vahendiks. Ajakohastatud EURESe võrgustik muudab teabe töökohtade kohta kogu Euroopas kergemini kättesaadavaks ja pakub paremat tuge nii tööotsijatele kui ka tööandjatele.
Uued õigusnormid
Kasu tööotsijatele ja tööandjatele
Laiendatakse tööotsijatele ja tööandjatele pakutavate teenuste valikut, hõlmates järgmist:
- individuaalsem karjääri- ja värbamisnõustamine
- abi tööotsingul ja töölevõtmisel
- sotsiaalkindlustust, maksusid ja muid asjakohaseid eeskirju puudutav teave
- teave värbamisjärgse abi kohta, näiteks keelekursused
Sellega täiendatakse juba pakutavaid teenuseid, milleks on teave tööpakkumiste kohta ning nõuanded CVde, taotluste ja töökuulutuste koostamiseks.
Reformitud õigusnormide kohaselt saab välismaal tööd otsiv inimene samal tasemel tuge kui inimene, kes otsib tööd oma riigis. Igale inimesele, kes võtab ühendust liikmesriigi tööturuasutusega, antakse põhiteave EURESe võrgustiku ja selle kaudu pakutavate teavitamis- ja nõustamisteenuste kohta.
Uued nõuded ELi riikidele
Liikmesriikidelt nõutakse, et nad teeksid EURESe portaalis kättesaadavaks:
- kõik tööpakkumised, mis on kättesaadavad riiklikes tööturuasutustes, ja teiste kaasatud organisatsioonide tööpakkumised, kaasa arvatud õpipoisiõppe- ja praktikakohad
- tööotsijate CVd, mis on kättesaadavad avalikes tööturuasutustes ja teistes kaasatud organisatsioonides, tingimusel et asjaomased isikud nõustuvad oma isikuandmete edastamisega
Kvaliteedi tagamise ja alaealiste kaitsmise eesmärgil võivad liikmesriigid jätta välja praktika- ja õpipoisiõppe kohad, mis on peamiselt hariduslikku laadi.
Platvormis osalejad
EURESe liikmete ja partnerite ring laieneb.
Erasektori tööturuasutused võivad võrgustikuga ühineda ja nende vabadest töökohtadest antakse veebiportaalis teada koos avaliku sektori tööturuasutuste omadega. Tulundusliku iseloomuga organisatsioonid peavad osutama kõiki teenuseid, st teavitama vabadest töökohadest, lisama portaali CVsid ning osutama tööotsijatele ja tööandjatele tugiteenuseid, välja arvatud juhul, kui nad tõendavad riiklikele asutustele, et ei ole võimelised kõiki kolme liiki teenuseid osutama.
Mittetulundusühendused võivad nende kolme võimaluse vahel valida.
Avalikud tööturuasutused osutavad samuti kõiki teenuseid ning tagavad lisaks, et kõik kasutajad, kes ei tunne end IT-valdkonnas kindlalt, omavad teabele juurdepääsu ka väljaspool veebikeskkonda.
Samuti osalevad võrgustikus: ametiühingud, tööandjate organisatsioonid ja teised asjaomased tööturu osalejad. Sotsiaalpartnerite esindajad osalevad ELi tasandil, kuid samuti ka riiklikul ja piiriülesel tasandil.