Uued genoomikameetodid sordiaretuseks
Uute sordiaretusmeetoditega saab suurendada toiduga kindlustatust ja leevendada kliimamuutuste tagajärgi. Selleks et neist meetoditest kasu saada ning tagada nende ohutu kasutamine ja ergutada innovatsiooni, kehtestab EL uued normid.
Sordiaretus
Tuhandeid aastaid on inimesed püüdnud täiustada oma taimi, et tagada endale ohutud ja toitainerikkad toiduallikad. Päris alguses lihtsalt valiti muude seast välja kõige tugevamad, maitserikkamad või suurima saagikusega põllukultuurid.
19. sajandi keskel sõnastas Gregor Mendel pärilikkusseadused, mis said aluseks taimede ristamisele ehk meetodile, millega kombineeriti kahe sama liigi taime omadusi. Ristamismeetodid on sajandite jooksul edasi arenenud.
Taimed ja nende esivanemad
Paljud tänapäeval kasvatatavad taimed erinevad suuresti oma looduslikest esivanematest.
Baklažaan
Lillkapsas
Banaanid
Toiduga kindlustatuse tagamine
Uute sordiaretusmeetoditega saab kaasa aidata kestlikele põllumajanduslikele toidusüsteemidele ning aidata lahendada selliseid probleeme nagu üleilmne toiduga kindlustamatus ja kliimamuutused, tuues kasu põllumajandustootjatele, tarbijatele ja keskkonnale. Uute meetoditega on võimalik vähendada pestitsiidide kasutamist ja aretada vähem allergeene sisaldavaid taimi.
Uued genoomikameetodid (UGM) võivad aidata aretada taimi, mis
- on kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelised või kahjurikindlad
- vajavad vähem väetisi ja pestitsiide
- suudavad tagada suurema saagikuse
- tarbivad vett ja muid loodusressursse tõhusamalt
Uute genoomikameetodite abil aretatud taimede näited
Vähese gluteenisisaldusega nisu
Patogeeniresistentne kartul
Põuakindel mais
Miks EL uusi norme vajab?
Geenitöötlusmeetodeid reguleeritakse ELis geneetiliselt muundatud organisme (GMO) käsitlevate õigusaktidega, sealhulgas mitme seadusandliku aktiga.
Euroopa Kohtu ühe 2018. aasta kohtulahendi kohaselt kuuluvad uute genoomikameetodite abil saadud taimed praegu GMOsid käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse.
Erinevalt geneetiliselt muundatud taimedest võivad uute genoomikameetodite abil aretatud taimed olla aga väga sarnased või isegi identsed tavapäraste sordiaretusmeetodite abil saadud toodetega või isegi looduslikult esinevate taimedega.
Võõrast geneetilist materjali sisaldavaid UGM-taimi reguleeritakse jätkuvalt GMOsid käsitlevate õigusaktidega. Uute ELi normide eesmärk on tagada õigusselgus uute sordiaretusmeetodite osas, mille puhul ei kasutata võõrast DNAd.
Normide sihiks on aidata saavutada Euroopa roheleppe, strateegia „Talust taldrikule“, elurikkuse, kliimamuutustega kohanemise, ülemaailmse toiduga kindlustatuse ning biomajanduse eesmärke.
Sordiaretuse reguleerimisega soovib EL muuta selle sektori ohutuks, läbipaistvaks, tõhusaks ja konkurentsivõimeliseks.
Aretusmeetodid ja ELi õigusaktid
Taimede aretamiseks kasutatakse kolme peamist sordiaretusmeetodit.
Tavapärased aretusmeetodid
Geneetilise muundamise (GMO) standardmeetodid
Uued genoomikameetodid
Ühe taimeliigi kahte sorti ristatakse mitu korda, et saada soovitud tunnustega taim (ristamine). Tänapäeval kiirendatakse seda protsessi kemikaalide või kiirgusega (mutatsiooniaretus ehk mutagenees).
Taime geneetilist materjali muudetakse viisil, mida ristamisel või loodusliku rekombinatsiooni teel looduslikult ei esine, kasutades selleks mõnikord võõrast DNAd (transgeenne aretus ehk transgenees).
Taime genoomi muudetakse valitud suunatud kohas (suunatud mutagenees) või sisestatakse sama liigi või lähedalt seotud liigi DNA järjestus (tsisgenees).
ELi õigusakte kohaldatakse järgmiselt:
- tavapärased aretusmeetodid: ei kuulu GMOsid käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamisalasse
- geneetiline muundamine: reguleeritud GMOsid käsitlevate ELi õigusaktidega
- uued genoomikameetodid: reguleeritakse uusi genoomikameetodeid käsitlevate normidega, asjakohasuse korral kombinatsioonis GMOsid käsitlevate õigusaktidega
Uusi genoomikameetodeid käsitlevad normid praktikas
Nõukogu jõudis 4. detsembril Euroopa Parlamendiga esialgsele kokkuleppele normides, millega kehtestatakse uute genoomikameetodite õigusraamistik.
Uute normidega tagab EL
- suurema ohutuse
- suurema läbipaistvuse ja parema märgistamise
- innovatsiooni edendamise
Normide kohaselt tuleb kõik UGM-taimed kanda avalikku andmebaasi ja keelata nende kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises.
Lisaks kehtestatakse kaks UGM-taimede kategooriat:
- 1. kategooria: taimed, mis on võrdväärsed tavapäraste aretusmeetodite abil saadud või spontaanse mutatsiooni kaudu tekkinud taimedega
- 2. kategooria: keerukamate muudatustega taimed
Kummagi kategooria suhtes kohaldataks erinevaid norme.
1. kategooria taimed
Normidega reguleeritakse järgmist:
- turuleviimine: enne uute genoomikameetodite abil saadud taime või toote tahtlikku keskkonda viimist või turuleviimist peavad riigi ametiasutused ja Euroopa Komisjon kindlaks tegema, kas see kuulub 1. kategooriasse
- märgistamine: seemned ja muu paljundusmaterjal peavad olema märgistatud kui UGM-päritoluga materjal; taimi ei pea märgistama
- tunnused: herbitsiiditolerantsed taimed jäetakse 1. kategooriast välja
- patentimine: ettevõtted või aretajad peavad esitama teabe kõigi olemasolevate või menetluses olevate patentide kohta; luuakse eksperdirühm, et uurida UGM-taimede patentide mõju; ning Euroopa Komisjon avaldab uuringu selle kohta, milline on patentimise mõju innovatsioonile, juurdepääsule patenditud UGM-taimedele ja ELi sordiaretussektori konkurentsivõimele.
Nende taimede suhtes ei kohaldataks GMOsid käsitlevaid õigusakte. Selle asemel kohaldataks kehtivaid ELi õigusakte toidu ja sööda, uuendtoidu, looduskaitse ja keskkonnavastutuse kohta.
ELi riigid võivad võtta meetmeid tagamaks, et nende territooriumil ei esineks mahepõllumajanduses tahtmatult 1. kategooria taimi.
2. kategooria taimed
Normidega reguleeritakse järgmist:
- turuleviimine: enne uute genoomikameetoditega saadud taime või toote tahtlikku keskkonda viimist või turuleviimist peavad riigi ametiasutused ja Euroopa Komisjon selle kasutamist lubama; see hõlmab riski- ja ohutushindamist
- märgistamine: lubatud 2. kategooria toodetel peab olema märgis, mis võib anda teavet geneetilise muundamisega saadud tunnuste kohta; kui tootja lisab märgisele tunnused, tuleb need kõik loetleda
- stiimulid: regulatiivseid stiimuleid võib pakkuda tootjatele, kes toodavad taimi, mille tunnused, näiteks vee tõhusam kasutamine või haiguste või kliimamuutuste parem talumine, võivad parandada kestlikkust, välja arvatud herbitsiiditolerantsuse tunnustega taimede puhul
2. kategooriasse kuuluvad taimed peavad vastama kehtivatele GMOsid käsitlevate õigusaktide nõuetele, mida on kohandatud uusi genoomikameetodeid käsitlevate normidega, et võtta arvesse nende taimede erinevaid riskiprofiile.
ELi riigid võivad võtta meetmeid tagamaks, et uute genoomikameetoditega mitte seotud toodetes ei esineks tahtmatult 2. kategooria taimi. Samuti võivad nad piirata 2. kategooria taimede kasvatamist oma territooriumil või selle keelata.
Edasised sammud
Nõukogu võttis uued normid vastu 21. aprillil 2026.
Euroopa Parlament peab teksti veel ametlikult vastu võtma. Vastuvõtmise järel jõustub määrus 20. päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Enamikku sätteid hakatakse kohaldama pärast 24-kuulist üleminekuperioodi, et jääks aega rakenduseeskirjade vastuvõtmiseks. Uut raamistikku hakatakse eeldatavasti kohaldama 2028. aasta keskel.
Komisjon avaldab üks aasta pärast määruse jõustumist uuringu patentide mõju kohta innovatsioonile, seemnete kättesaadavusele põllumajandustootjate jaoks ning ELi sordiaretussektori konkurentsivõimele. Sealjuures märgib komisjon, milliseid järelmeetmeid on vaja võtta uuringus tuvastatud probleemide lahendamiseks, või avaldab sellekohase seadusandliku ettepaneku.
- Uued genoomikameetodid: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele meie toidusüsteemide konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamises (pressiteade, 4. detsember 2025)
- Uued genoomikameetodid: nõukogu leppis kokku läbirääkimisvolitustes (pressiteade, 14. märts 2025)
- Uued genoomikameetodid | Nõukogu võttis vastu uued normid kestlike ja konkurentsivõimeliste ELi toidusüsteemide edendamiseks (pressiteade, 21. aprill 2026)
Vaata ka
Viimati läbi vaadatud: 14. märts 2025