Skip to content

Läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused

ELi eesmärk on tagada, et töötajad, eelkõige ebakindlas töösuhtes töötajad, teaksid töötingimusi alates töösuhte algusest ning et täidetud oleksid miinimumtingimused.

Euroopa sotsiaalõiguste samba raames kavandatakse sotsiaalset Euroopat kõigi Euroopa kodanike jaoks, eelkõige töömaailma muutuvas kontekstis. Uute tööviisidega võivad kaasneda mitmed eelised nii töötajatele kui ka majandusele.

Uue ettepanekuga püütakse tagada universaalse kaitse miinimumtase kõigi olemasolevate ja tulevaste töösuhte vormide puhul. Sellega peaks kehtestatama õigusraamistik, mis tagab, et ka uutes tööhõivevormides töötajad ei jää ilma kaitseta ja et neil on teatavad miinimumõigused. Ettepaneku üldine eesmärk on, et

  • kõik töötajad, sealhulgas lühiajalises töösuhtes olevad ja juhutöid tegevad töötajad, saaksid kasu selgusest töötingimuste ja uute miinimumnõuete osas
  • tööandjatele oleks kasulik jätkusuutlikum konkurentsivõime ja suurem õiguskindlus, motiveeritum ja tootlikum tööjõud ning suurem lepinguline stabiilsus ja püsivus
  • ühiskonna jaoks laiemalt oleks kasulik tööturgude üldine parem läbipaistvus





Arvudes:

  • alates 2014. aastast on 5 miljonist uuest töökohast loodud 20% uute tööhõivevormidena
  • 2016. aastal moodustasid veerandi kõigist töölepingutest nn mittestandardse tööhõivevormi kohta koostatud lepingud
  • ELis on ligikaudu 2–3 miljonit mittestandardsel töökohal töötajat

Milleks direktiivi vaja on?

Kehtiv direktiiv ei hõlma kõiki töötajaid ELis ning seetõttu on teatavad töötajad kaitseta. Paljud töötajad ei saa kirjalikku kinnitust oma töötingimuste kohta või ei tea piisavalt aegsasti ette, millal nad tööl peavad olema. Muudetud direktiivist oleks kasu vähemalt 2–3 miljonil mittestandardsel töökohal töötajal, parandades nende teadlikkust oma töötingimustest ja oma õigustest tööl.

Tööandjad saaksid kasu jätkusuutlikumast konkurentsivõimest, mis tuleneb suuremast õiguskindlusest ja tööturgude üldisest paremast läbipaistvusest.

Muutused töömaailmas on tingitud

  • tööturu aina suuremast paindlikkusest
  • demograafilistest muutustest töötava elanikkonna seas
  • digiüleminekust

Samal ajal kui uued tööhõivevormid on olnud töökohtade loomise ja tööturu kasvu oluline tõukejõud, on need suundumused põhjustanud ka ebastabiilsust ja vähendanud prognoositavust. Töö ebakindluse ja prognoosimatuse tagajärjeks on ebastabiilne ja madal sissetulek, kaitse puudumine, halb tervis ning töö- ja eraelu tasakaalustamatus.

Samuti toob see kaasa tööturu killustatuse kogu ELis, väiksema läbipaistvuse ja takistused tööjõu vabaks liikumiseks ELis.

Olemasoleva õigusraamistiku ajakohastamiseks tegi komisjon ettepaneku vaadata läbi praegune kirjaliku tõendi direktiiv. Läbipaistvaid ja prognoositavaid töötingimusi käsitlev uus direktiiv asendab selle 1991. aasta direktiivi.

Põhimõisted

Mittestandardsed tööhõivevormid: üldmõiste mitmesuguste töösuhete kohta, mis erinevad standardsest tööhõivest. Nende tööhõivevormide hulka kuuluvad ajutine töö, osaline tööaeg ja valveajaga töö, renditöö ning muud mitmepoolsed töösuhted.

Lähemalt

Ettepaneku üldeesmärk on parandada ja ühtlustada töötingimusi. Erieesmärgid seonduvad töötajate õiguste kaitsega ja tööturul suurema läbipaistvuse loomisega.

Komisjoni ettepanekul on lai kohaldamisala, tagamaks, et nendest õigustest saaksid kasu töötajad kõikides tööhõivevormides, sealhulgas sellistes kõige paindlikumates mittestandardsetes tööhõivevormides ja uutes tööhõivevormides nagu:

  • kodutöö või vautšeripõhine töö
  • nulltunnilepingud – tööandja ei ole kohustatud pakkuma mingeid minimaalseid töötunde
  • valveajaga töö / nõudetöö – ei ole prognoositavalt kindlaksmääratud tunde
  • mitmepoolsed töösuhted – töötajad ei ole tööle võetud otse selle ettevõtja poolt, kellele nad oma teenuseid osutavad
  • platvormitöö – platvormi kaudu töö, mida tehakse või vähemalt osutatakse internetikeskkonnas

Direktiivi ettepanek sisaldab muudetud kohustusi töötajate teavitamiseks kirjalikult nende töö sellistest põhiaspektidest nagu:

  • töö tegemise koht
  • töö liik
  • tööaeg
  • töötasu

Muud tagatised on katseaja maksimaalne lubatud kestus, võimalus asuda paralleelselt teisele töökohale ja tööandja kohustus teavitada väga muutuva töögraafikuga töötajaid nende tööaegadest piisavalt ette.

Õiguslik määratlus

„parandada ja ühtlustada elamis- ja töötingimusi“

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 151

Menetlus nõukogus

Komisjon esitas oma ettepaneku 21. detsembril 2017 järelmeetmena Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamisele 2017. aasta novembris. 21. juunil 2018 leppis nõukogu kokku oma läbirääkimispositsioonis (üldine lähenemisviis).

Nõukogu seisukoht hõlmab liikmesriikide võimalust jätta direktiivi kaitse alt välja:

  • töötajad, kes ei tööta keskmiselt rohkem kui 5 tundi nädalas 4 nädala pikkuse võrdlusperioodi jooksul
  • teatavad avaliku teenistuse töötajad objektiivsete põhjuste alusel, võttes arvesse nende ülesannete eripära

Nõukogu seisukoht hõlmab ka mõningaid muid elemente:

  • ajavahemik teabe esitamiseks – tehakse ettepanek seada ühe kalendrinädala pikkune esimene tähtaeg kõige olulisema teabe esitamiseks ja ühekuune teine tähtaeg ülejäänud teabe jaoks
  • töö prognoosimatuse määratlus, mis annab õiguse saada mõistliku etteteatamisajaga teavet tööülesannete kohta, osutades „täielikult või enamjaolt prognoosimatule töökorraldusele“, selle asemel et töötajate töögraafik on „täielikult või peamiselt muutuv“

Muud punktid, kus nõukogu seisukoht erines komisjoni ettepanekust, olid:

  • töötaja määratlus – nõukogu ei olnud nõus määratlema mõistet „töötaja“ ELi tasandil
  • meremehed ja merel kala püüdvad kalurid jäeti välja direktiivi mõne osa kohaldamisalast, kuna nõukogu leidis, et need ei ole kohandatavad asjaomase, valdkondlike õigusaktidega reguleeritud sektori konkreetsele laadile

Pärast mitut kolmepoolset kohtumist saavutasid nõukogu eesistujariik Rumeenia ja Euroopa Parlament 7. veebruaril 2019 esialgse kokkuleppe.

15. veebruaril kinnitasid ELi liikmesriikide esindajad ELi nõukogus esialgse kokkuleppe direktiivi suhtes.

Tulevase direktiiviga nõutakse tööandjatelt, et nad teavitaksid töötajaid töösuhte peamistest aspektidest. Kokkuleppe kohaselt kohaldatakse direktiivi kõikide töötajate suhtes, kes töötavad 4 nädala jooksul rohkem kui 3 tundi nädalas. Teatud töötajate rühmad võib direktiivi mõne sätte kohaldamisalast välja jätta.

Nõukogu võttis direktiivi vastu 13. juunil 2019. Direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Liikmesriigid peavad seejärel võtma kolme aasta jooksul vastu direktiivi järgimiseks vajalikud seadusandlikud meetmed.

Vaata ka

Teemad