Skip to content

Euroopa poolaasta 2014

November 2014

Euroopa Komisjoni 2015. aasta majanduskasvu analüüs 

2015. aasta majanduskasvu analüüsis soovitab Euroopa Komisjon keskenduda ELi majandus- ja sotsiaalpoliitikas 2015. aastal kolmele peamisele prioriteedile:

  • investeeringud
  • struktuurireformid
  • eelarvepoliitilised kohustused

Investeeringuid on ELis vaja selleks, et moderniseerida hoolekandesüsteeme, rahastada haridust, teadusuuringuid ja innovatsiooni, muuta energia keskkonnahoidlikumaks ja tõhusamaks, moderniseerida transpordi taristut ning võtta kasutusele laialdaselt kättesaadav ja kiirem lairibaühendus. Investeerimise hoogustamiseks esitas komisjon 26. novembril 315 miljardi euro suuruse investeerimiskava aastateks 2015–17. Investeerimiskava ja otsuse ettepanekut Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomise kohta arutatakse nõukogus, enne kui see esitatakse Euroopa Ülemkogule kinnitamiseks. 

Struktuurireformid. ELi tasandil soovitab komisjon süvendada ühtset turgu, keskendudes allesjäänud regulatiivsete ja mitteregulatiivsete tõkete kõrvaldamisele sellistes sektorites nagu energia, telekommunikatsioon, transport ning kaupade ja teenuste ühtne turg. 

Eelarvepoliitilised kohustused. Komisjon soovitab järgida vastutustundlikku ja majanduskasvu soodustavat eelarvepoliitikat, kooskõlas stabiilsuse ja kasvu paktiga ning võttes arvesse iga liikmesriigi olukorda.

Euroopa Komisjoni ettepanek ühise tööhõivearuande kohta 

Aruanne lisatakse iga-aastasele majanduskasvu analüüsile. Selles antakse ülevaade tööhõiveolukorrast ELis ja reformidest, mida liikmesriigid on 2014. aastal ellu viinud töökohtade loomiseks ja sotsiaalkaitsesüsteemide parandamiseks. 

Aruanne sisaldab ka ELis sotsiaalmajanduslike erinevuste mõõtmiseks kasutatavatest näitajatest koosnevat tulemustabelit. 

Aruandes jõuti järeldusele, et töötus ELis on vähehaaval vähenemas, kuid on endiselt suur ning töötuid on 24,6 miljonit (10,1%). Noorte töötus on jätkuvalt suur, kuid olukord on hakanud veidi paranema.  

Aruande kinnitab kõigepealt nõukogu ja seejärel esitatakse see Euroopa Ülemkogule.

Euroopa Komisjoni 2015. aasta häiremehhanismi aruanne 

Aruanne näitab, et makromajanduslik tasakaalustamatus ja selle tõsised sotsiaalsed tagajärjed ELis on endiselt suur mureküsimus. Majanduse aeglane taastumine ja väga madal inflatsioon takistavad tasakaalustamatuse ja sellega seonduvate makromajanduslike riskide märgatavamat vähendamist. 

Komisjon viib läbi põhjalikud analüüsid 16 liikmesriigis: Belgia, Bulgaaria, Saksamaa, Iirimaa, Hispaania, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Ungari, Madalmaad, Portugal, Rumeenia, Sloveenia, Soome, Rootsi ja Ühendkuningriik.

Juuni 2014

Euroopa Ülemkogu kinnitab riigipõhised soovitused

Euroopa Ülemkogu kinnitas riigipõhised soovitused ja viis sellega lõpule 2014. aasta Euroopa poolaasta. ELi liikmesriikidelt oodatakse nende vastavalt olukorrale koostatud soovituste järgimist oma eelarvete koostamisel ja struktuurireformide kavandamisel ning samuti tööhõive- ja sotsiaalpoliitikas, lähtudes riigi isevastutuse ja sotsiaaldialoogi põhimõtetest. Euroopa Ülemkogu leiab, et soovituste rakendamine on majanduskasvu kiirendamisel määrava tähtsusega. 

Erilist tähelepanu tuleks pöörata majanduskasvu suurendavatele ja riigi rahanduse jätkusuutlikkust parandavatele struktuurireformidele. Juhid rõhutasid mitmeid samme, mis suurendaksid majanduskasvu ja looksid rohkem töökohti. Nende hulka kuuluvad:

  • maksukiilu vähendamine (tööandja palgakulude ja töövõtja saadud netopalga vahe)
  • toodete ja teenuste turu reformimine
  • haldusasutuste reformimine
  • ettevõtlus- ja innovatsioonikeskkonna parandamine
  • rahastamisele juurdepääsu lihtsustamine
  • võrgutööstuste (näiteks energeetika- ja telekommunikatsioonitööstus) toimimise parandamine
  • hariduse reformimine

Nõukogu ja Euroopa Komisjon jälgivad rakendamist ning võtavad vajaduse korral meetmeid.

Riigipõhised soovitused 2014

Küprose ja Kreeka puhul rakendatakse makromajanduslikke kohandamisprogramme, mistõttu dubleerimise vältimiseks ei ole nende 2 riigi kohta riigipõhiseid soovitusi.

Komisjon esitab riigipõhised soovitused aastateks 2014–2015

Komisjoni 2014. aasta riigipõhistes soovitustes keskendutakse majanduskasvu ja töökohtade loomist hoogustavatele meetmetele, säilitades samas riigi rahanduse usaldusväärsuse kriisijärgses majandussituatsioonis. Soovitustes vaadatakse läbi 2013. aastal saavutatud edu ja esitatakse suuniseid liikmesriikide poliitikate rakendamiseks 2014.–2015. aastal.

2014. aasta soovitused on adresseeritud individuaalselt 26 riigile (kõik ELi liikmesriigid, v.a Kreeka ja Küpros, kes viivad ellu makromajanduslikku kohandamisprogrammi) ja euroalale tervikuna. 

Komisjoni kokkuvõtte kohaselt on ELi majandus tasapisi kosumas, kuid kasv jääb ebaühtlaseks ja hapraks. Seetõttu julgustab komisjon liikmesriike reformidega jätkama. 

Edasiminek võrreldes 2013. aastaga:

  • majanduskasv on taastumas
  • riigi rahanduse olukord kogu ELis pareneb
  • enim mõjutatud riikides elluviidud reformid on hakanud tulemusi andma
  • eelarvepuudujääk väheneb mitmes riigis, mis toob kaasa tasakaalustatuma makromajandusliku olukorra kogu ELis
  • tööhõiveolukord peaks hakkama alates järgmisest aastast paranema 

Komisjon tegi kindlaks peamised 2014. aasta väljakutsed:

  • kõrge töötuse määraga tegelemine
  • maksude suunamine tööjõult tarbimisele ja keskkonnamaksudele
  • erasektori investeeringute soodustamine
  • majanduse konkurentsivõime suurendamine struktuurireformide rakendamise kaudu
  • riigivõla jätkuv vähendamine

Samuti soovitas komisjon ELi Nõukogul tühistada ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlused (stabiilsuse ja kasvu pakti tähenduses) järgmises 6 riigis: Austria, Belgia, Madalmaad, Slovakkia, Taani ja Tšehhi Vabariik. Need soovitused võeti vastu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 20. juuli 2014. aasta istungil. 

Märts 2014

Euroopa Ülemkogu kevadine kohtumine

Euroopa Ülemkogu võttis 20.–21. märtsil toimunud kohtumisel vastu järeldused, milles antakse liikmesriikidele strateegilisi poliitilisi suuniseid seoses Euroopa poolaastaga. Juhid leidsid, et liikmesriikide 2014. aasta riiklikes reformikavades ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammides tuleks käsitleda küsimusi, mis on välja toodud 2013. aasta riigipõhistes soovitustes ning komisjoni hiljutises makromajanduslikku ja eelarve tasakaalustamatust käsitlevas analüüsis, sealhulgas komisjoni põhjalikes analüüsides.

Komisjon viib lõpule makromajandusliku tasakaalustamatuse põhjaliku läbivaatamise 17 liikmesriigis

Komisjon vaatas põhjalikult läbi olukorra Belgias, Bulgaarias, Hispaanias, Horvaatias, Taanis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Madalmaades, Maltal, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Sloveenias, Soomes, Taanis, Ungaris ja Ühendkuningriigis

Komisjon tuvastas, et kõikides nimetatud riikides esineb tasakaalustamatus, ning järeldas, et Horvaatias, Itaalias ja Sloveenias on tekkinud ülemäärane tasakaalustamatus. Hispaanias on viimase aasta jooksul tehtud suuri kohandusi, mistõttu saab komisjon järeldada, et sealne tasakaalustamatus ei ole enam ülemäärane, kuigi märkimisväärne oht on jätkuvalt olemas.

Peamised riigiülesed järeldused

Analüüsi tulemused näitavad, et mitme aasta jooksul tekkinud makromajanduslik tasakaalustamatuson järk-järgult vähenemas. Majanduse elavdamisel tehakse edusamme, kuid probleemid on jätkuvalt alles.

Paljudele liikmesriikidele ühiste probleemide ja nõrkuste hulgast tõstab komisjon esile finantsvõimenduse vähendamise mõju majanduskasvule keskpikas perspektiivis; avaliku ja erasektori võla ning väliskohustuste jätkusuutlikkust väga madala inflatsiooni tingimustes; vajadust tagada piisav krediidivoog kestlikesse tegevustesse haavatavates majandustes finantssüsteemi killustatuse tingimustes ning väga kõrget töötuse määra mitmes liikmesriigis.

Liikmesriigid peaksid võtma põhjaliku läbivaatamise tulemusi ja eelarveprognoose arvesse oma riiklike reformikavade ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammide koostamisel.

Liikmesriigid, kelle puhul on tuvastatud ülemäärase tasakaalustamatuse olemasolu, peaksid kujundama ulatusliku ja üksikasjaliku poliitilise lahenduse. Programmid ja kavad vaadatakse läbi 2014. aasta juunis ning selle tulemusel tehakse kindlaks, kas nendega on tagatud piisav lahendus määratletud probleemidele.

Veebruar 2014

Nõukogu järeldused 2014. aasta majanduskasvu analüüsi kohta

Oma järeldustes on nõukogu üldjoontes nõus komisjoni analüüsiga majandusolukorra ja poliitiliste väljakutsete kohta ELis. Nõukogu tuletab meelde Euroopa Ülemkogu 2013. aasta detsembri järeldusi, milles käsitletakse majanduspoliitikate ja reformide koordineerimise põhivaldkondi.

Komisjoni 2014. aasta majanduskasvu analüüsis tehakse kokkuvõte Euroopas valitseva majandusliku ja sotsiaalse olukorra kohta ning kehtestatakse ELi ja selle liikmesriikide üldised poliitikaprioriteedid. Analüüs tähistab 2014. aasta Euroopa poolaasta algust.

Majanduskasvu analüüsis määratakse kindlaks järgmised 5 üldist poliitikaprioriteeti 2014. aastaks:

  • diferentseeritud ja majanduskasvu soodustav eelarve konsolideerimine ning riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine
  • majandusele tavapärase laenuandmise taastamine
  • jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ja töökohtade loomise ning konkurentsivõime edendamine
  • töötuse probleemi ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega tegelemine
  • avaliku halduse ajakohastamine

Nõukogu järeldused 2014. aasta häiremehhanismi aruande kohta

Nõukogu tunneb heameelt, et liikmesriigid on sisemise ja välise makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimisel, eelkõige jooksevkonto puudujäägi, konkurentsivõime, eelarvepuudujäägi ja finantssektori osas, teinud täiendavaid edusamme, millega edendatakse ELi ja euroala tasakaalustamist.

Siiski on vaja täiendavaid edusamme, et korrigeerida tasakaalustamatust, mis tekitab jätkusuutlikkusega seotud probleeme, sealhulgas suurt avaliku ja erasektori võlga, samuti suurt välisvõla määra.

Komisjoni 2014. aasta häiremehhanismi aruandes kutsutakse üles põhjalikult analüüsima makromajanduslikku olukorda järgmistes riikides: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari ja Ühendkuningriik.

November 2013

Euroopa Komisjoni 2014. aasta majanduskasvu analüüs

2014. aasta majanduskasvu analüüsis soovitab Euroopa Komisjon ELil 2014. aastal keskenduda järgmisele 5 prioriteetsele valdkonnale:

  • diferentseeritud ja majanduskasvu soodustava eelarve konsolideerimise poole püüdlemine
  • majandusele tavapärase laenuandmise taastamine
  • majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamine tänase ja homse jaoks
  • töötuse probleemi ja kriisi sotsiaalsete tagajärgedega tegelemine
  • avaliku halduse ajakohastamine

Nimetatud keskpika perioodi prioriteedid on samad mis eelmisel aastal, kuid analüüsis soovitatakse kohandada nende rakendamist muutuva majandus- ja sotsiaalse olukorraga. Analüüsis soovitatakse samuti konkreetseid meetmeid iga prioriteetse valdkonna puhul.

Peamiseks prioriteediks peetakse majanduskasvu ja konkurentsivõime edendamist, kuid peamine väljakutse on saavutada jätkusuutlik kriisist taastumine.

Analüüsis antakse samuti ülevaade nimetatud 5 prioriteediga seotud ELi edusammudest 2013. aastal.

Lisaks avaldas komisjon ülevaate eri liikmesriikide poolt riigipõhiste soovituste rakendamisel saavutatud edusammudest (komisjoni talituste töödokument).

Euroopa Komisjoni häiremehhanismi aruanne 2014. aastaks

2014. aasta häiremehhanismi aruandes antakse ülevaade ELis toimunud makromajanduslikest arengutest ja määratakse kindlaks need ELi riigid, kus võib esineda makromajandusliku tasakaalustamatuse oht. Sellisel juhul viib komisjon läbi põhjaliku analüüsi, et teha kindlaks tasakaalustamatuse olemasolu ja analüüsida selle võimalikke põhjuseid. Vajaduse korral on kõnealuse analüüsi tulemused aluseks sellise tasakaalustamatuse heastamist käsitlevatele soovitustele.

2014. aastal teostatakse põhjalikud analüüsid järgmistes riikides: Belgia, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Malta, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Sloveenia, Soome, Taani, Ungari ja Ühendkuningriik.

Ametlikult finantsabi saavate riikide suhtes seda analüüsimist ei kohaldata. 2014. aasta puhul on sellisteks riikideks Kreeka, Küpros, Portugal ja Rumeenia.

Vaata ka

Teemad