Skip to content

Raudteetranspordipoliitika

EL ja selle liikmesriigid teevad koostööd, et töötada välja paremini ühendatud, ohutu ja kestlik raudteevõrk.

ELis on üks maailma tihedaimaid raudteevõrke, kuid ELi liikmesriikide raudteevõrgud on erinevad.

ELi liikmesriikide raudteevõrkude ühilduvuse parandamise protsess algas 1990ndatel aastatel ja selle lõppeesmärk on arendada välja tõhus ja konkurentsivõimeline kogu ELi hõlmav raudteevõrk – ühtne Euroopa raudteepiirkond.

Raudteepoliitika on osa ELi transpordipoliitikast, millega tahetakse saavutada ühendatud, kestlik, kaasav, ohutu ja turvaline liikuvus kõikjal ELis.

Mõned arvud raudteetranspordi kohta ELis

5,1% reisijate liikuvusest ELis toimub raudteel (2020, Euroopa Komisjon)

Ainult 0,4% ELi transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest tuleneb raudteetranspordist, mis seega kujutab endast keskkonnasõbralikku transpordivahendit

Kõigest 1,9% ELi transpordisektori energiatarbimisest saab seostada raudteetranspordiga

Raudteepoliitika lahtiseletatuna

ELi raudteesektori laiendamine ja ühtlustamine on aastate jooksul seisnud silmitsi mitme probleemiga, mis on ELi sellealast integratsiooniprotsessi aeglustanud. Selle põhjuseks on:

  • Euroopa raudteede ajalooline killustatus liikmesriikide keerukate eraldatud süsteemide tõttu
  • teenuse vähene tõhusus, paindlikkus ja usaldusväärsus, eelkõige kaubaveo puhul

Need probleemid on takistanud raudteesektori osakaalu edasist kasvu Euroopa liikuvuskeskkonnas, hoolimata tarbijate nõudlusest ja raudteetranspordi kui kliimasõbraliku lahenduse potentsiaalist.

ELi raudteepoliitika tugevdamiseks on EL viimastel aastatel võtnud vastu neli raudteepaketti, mille eesmärk on:

  • avada raudteeturg konkurentsile
  • suurendada riikide raudteevõrkude koostalitlusvõimet
  • määratleda ühtse Euroopa raudteepiirkonna raamistik

Kõnealused neli õigusaktide paketti võeti nõukogus ja Euroopa Parlamendis vastu aastatel 2001–2016. Neis on ühissätted, mis käsitlevad:

  • raudteeturu liberaliseerimist
  • raudteeveo-ettevõtjate litsentsimist ja vedurijuhtide sertifitseerimist
  • ohutusnõudeid
  • Euroopa Liidu Raudteeameti loomist ja raudteevaldkonda reguleerivate asutuste loomist kõigis liikmesriikides
  • rongireisijate õigusi

Neljas ja viimane raudteepakett, mis koosneb kuuest seadusandlikust aktist ning milles keskendutakse raudteeturu avamise ja selle konkurentsivõime suurendamise lõppelementidele, jõustus 2021. aastal.

Ühtne Euroopa raudteepiirkond

Ühtne Euroopa raudteepiirkond on kogu ELi hõlmav raudteevõrkude süsteem, mis võimaldab raudteesektorit laiendada konkurentsi, tehnilise ühtlustamise ja piiriüleste ühenduste ühise arendamise alusel järgmise kaudu:

  • raudteeturu avamine ja ümberkorraldamine
  • konkurentsivõime suurendamine ja kõigile raudteeveo-ettevõtjatele võrdsete võimaluste loomine
  • taristu arendamine koostalitlusvõime tagamiseks
  • taristu kasutamise tõhustamine ja ohutuse suurendamine
  • tarbijatele õiglaste hindade tagamine

Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T)

ELi transpordipoliitika, sealhulgas raudteetranspordi laiemas kontekstis soovitakse üleeuroopalise transpordivõrguga (TEN-T) luua üheksast põhikoridorist koosnev võrgustik, mis ühendab raudteeliine maanteede, siseveeteede, mereteede, sadamate ja lennujaamadega kogu ELis. Eesmärgid on järgmised:

  • ühendada ELi riigid, et hõlbustada inimeste ja tarnete piiriülest transporti
  • panustada territoriaalsesse ühtekuuluvusse
  • tagada transpordiliikide vahelised ühendused
  • toetada üleminekut kestlikule transpordile

Praegu on käimas TEN-Tga seotud õigusnormide läbivaatamine. Nõukogu ja parlament saavutasid muudetud TEN-T määruse suhtes esialgse kokkuleppe 2023. aasta detsembris.

Kestlik ja arukas liikuvus

Osana Euroopa rohelisest kokkuleppest esitas Euroopa Komisjon 2020. aasta detsembris oma säästva ja aruka liikuvuse strateegia. Strateegias esitatakse ELi eesmärk transpordisektori jaoks järgmisteks aastakümneteks – liikuvuse muutmine säästvaks, arukaks ja vastupidavaks. Raudteesektori puhul kutsutakse strateegias üles ELis 2030. aastaks kiirraudteeliiklustkahekordistama .

Nõukogu võttis 2021. aasta juunis vastu selleteemalised järeldused. Nõukogu tervitas Euroopa Komisjoni strateegiat ning toetas komisjoni ambitsioonikat nägemust transpordisektorist ja selle panusest kestlikku arengusse järgmistel aastatel ja aastakümnetel.

Nõukogu võttis 2021. aasta juunis vastu raudteed käsitlevad järeldused. ELi ministrid rõhutasid vajadust arendada ELis edasi raudteetransporti nii reisijate kui ka kaupade jaoks. Samuti rõhutasid nad, kui oluline on tugevdada raudteesektori vastupanuvõimet kriisiolukorras ning jätkata investeerimist riikide süsteemide koostalitlusvõimesse ja parematesse ühendustesse.

Euroopa ühendamise rahastu

ELi raudteepoliitikat toetavad mitmed rahastamisprogrammid, sealhulgas Euroopa ühendamise rahastu, millest rahastatakse transpordi-, digi- ja energeetikavaldkonna strateegilisi investeerimisprojekte.

Määrust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2021. Transpordisektor saab enamiku nendest vahenditest (ligikaudu 25 miljardit eurot 33 miljardist), millest ülekaalukalt suurim osa eraldatakse raudteesektorile.

Euroopa raudteeaasta

EL kuulutas 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks, et edendada raudteetransporti kui kestlikku, uuenduslikku ja ohutut lahendust liikuvuse jaoks Euroopas.

Euroopa raudteeaasta raames korraldasid nõukogu eesistujariik Portugal ja nõukogu peasekretariaat veebipõhise konverentsi raudtee-kaubaveo teemal.

Komisjon esitas 2023. aasta juulis ettepaneku uute meetmete kohta Euroopa raudteeliikluse paremaks haldamiseks ja koordineerimiseks. Ettepanek on praegu nõukogus arutamisel.

Vaata ka

Teemad