Türgi
Türgile anti kandidaatriigi staatus 1999. aasta detsembris ja ta alustas ühinemisläbirääkimisi 2005. aasta oktoobris. Need läbirääkimised on alates 2018. aasta juunist seiskunud. EL ja Türgi teevad koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades.
Laienemine
ELi liikmeks astumise avaldus
1987. aastal esitas Türgi taotluse liituda tolleaegse Euroopa Majandusühendusega.
Euroopa Ülemkogu andis 1999. aasta detsembris Helsingis toimunud kohtumisel Türgile ELi kandidaatriigi staatuse.
Ühinemisläbirääkimised
Euroopa Ülemkogu otsustas oma 16.–17. detsembri 2004. aasta kohtumisel, et Türgi täidab piisavalt ühinemisläbirääkimiste alustamise kriteeriumid.
Nõukogu leppis 3. oktoobril 2005 kokku Türgiga peetavate läbirääkimiste raamistikus. Läbirääkimisi alustati samal päeval ELi ja Türgi valitsustevahelisel konverentsil.
2008. aasta veebruaris võttis nõukogu vastu muudetud ühinemispartnerluse Türgiga. Selles välja toodud peamiste prioriteetsete valdkondade alusel saab Türgi valmistuda võimalikuks ELi liikmelisuseks ja selle abil mõõdetakse reformide edenemist.
2018. aasta juunis märkis nõukogu esimest korda, et Türgi kaugeneb EList ning et Türgi ühinemisläbirääkimised on seetõttu sisuliselt seiskunud ja kaaluda ei saa ühegi uue peatüki avamist ega sulgemist.
- Euroopa Ülemkogu järeldused, 16.–17. detsember 2004
- Nõukogu 18. veebruari 2008. aasta otsus Türgiga loodud ühinemispartnerluse kohta
- Nõukogu 26. juuni 2018. aasta järeldused laienemise ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta
Ühinemiskonverentsi kohtumised
Ühinemisläbirääkimised toimuvad valitsustevahelistel konverentsidel (mida sageli nimetatakse ka ühinemiskonverentsideks) ELi liikmesriikide ja kandidaatriigi ministrite ja suursaadikute vahel. Läbirääkimised hõlmavad üldiste õiguste ja õiguse kogumit („ELi acquis“) ning need on jagatud eri peatükkideks või teemavaldkondadeks, mis hõlmavad erinevaid poliitikavaldkondi. Ühinemiskonverentsid võivad toimuda kas ministrite või nende asetäitjate tasandil.
Enne ühinemisläbirääkimiste seiskumist olid EL ja Türgi pidanud 12 sellist kohtumist. Viimasel kohtumisel, mis toimus 30. juunil 2016, avati konverentsil läbirääkimised 33. peatüki üle, milles käsitletakse finants- ja eelarvesätteid. 2006. aastal jõudis nõukogu järeldusele, et 8 peatükki, mis on seotud Türgi poolt Küprose suhtes kehtestatud piirangutega, ei avata ning ühtegi uut peatükki ei suleta ajutiselt enne, kui Türgi on täitnud oma kohustused seoses ELi-Türgi assotsieerimislepingu lisaprotokolliga (edaspidi „Ankara leping“).
Ühinemisläbirääkimiste raames avati 16 peatükki ja üks neist suleti ajutiselt.
Iga-aastane eduaruanne
Nõukogu võtab tavaliselt igal aastal vastu järeldused laienemise kohta, milles tehakse kokkuvõte edusammudest, mida on iga ELi kandidaatriik ja partner, sealhulgas Türgi, teinud Euroopa suunas liikumisel.
Poliitiline koostöö
ELil ja Türgil on assotsieerimisleping, mida tuntakse ka Ankara lepingu nime all ja mis pärineb 1963. aastast. Lepingu eesmärk on süvendada poliitilisi sidemeid ja majanduslikku integratsiooni. Kahepoolseid suhteid vaadatakse läbi assotsiatsiooninõukogus, mis kohtus viimati 2019. aasta märtsis.
Kuigi ELi ja Türgi üldistes suhetes lähtutakse sellest, et Türgil on ELi kandidaatriigi staatus, on ühinemisläbirääkimised praegu seiskunud. EL on kutsunud Türgit üles täitma oma läbirääkimisraamistikust tulenevaid kohustusi ja rakendama kõigi ELi liikmesriikidega sõlmitud assotsieerimislepingu lisaprotokolli.
Kooskõlas Euroopa Ülemkogu asjakohaste järeldustega, eelkõige 2021. aasta märtsi ja juuni järeldustega, on EL valmis tegema Türgiga järkjärgulist, proportsionaalset ja tagasipööratavat koostööd ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu:
- ränne
- terrorismivastane võitlus
- rahvatervis
- kliima
- piirkondlikud küsimused
EL ja Türgi on pidanud nende küsimuste arutamiseks kõrgetasemelisi dialooge, juhtide kohtumisi ja kahepoolseid tippkohtumisi.
2023. aasta juunis kutsus Euroopa Ülemkogu ELi kõrget esindajat ja Euroopa Komisjoni üles suhete seisu läbi vaatama. 2023. aasta novembris avaldasid nad teatise, milles nad kirjeldasid olukorda sellistes olulistes valdkondades nagu poliitika, piirkondlik stabiilsus, välispoliitika, majandus, kaubandus ja ränne. Nad andsid ka soovitusi, mille eesmärk oli suhteid edasi arendada. Järelmeetmena tegid ELi juhid 2024. aasta aprillis liikmesriikide suursaadikutele ülesandeks edendada tööd teatise ja soovitustega.
- Pressiavaldus pärast Euroopa Liidu ja Türgi assotsiatsiooninõukogu 54. istungit, Brüssel, 15. märts 2019
- Euroopa Ülemkogu liikmete avaldus, 25. märts 2021
- Euroopa Ülemkogu järeldused, 24.–25. juuni 2021
- Euroopa Ülemkogu järeldused, 29.–30. juuni 2023
- Ühisteatis ELi ja Türgi vaheliste poliitiliste, majandus- ja kaubandussuhete olukorra kohta (Euroopa Komisjon)
- Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 17.–18. aprill 2024
Majandus ja kaubandus
Assotsieerimislepinguga laiendasid EL ja Türgi oma majandus- ja kaubandussuhteid, eelkõige tolliliidu loomise abil, mis jõustus 1996. aastal.
Tolliliit hõlmab kõiki tööstuskaupu, samal ajal kui põllumajandus-, söe- ja terasetoodete suhtes kohaldatakse erikaubanduslepinguid. Nõukogu on kutsunud Türgit üles täitma oma kohustust tolliliitu täielikult rakendada. See hõlmab selliste kaubandustõkete või samalaadsete kaubandust takistavate tegurite kõrvaldamist, mis ei ole nende kohustustega kooskõlas, ning tolliliidu tõhusa kohaldamise tagamist kõigi ELi liikmesriikide suhtes.
EL on Türgi suurim kaubanduspartner ning Türgi on ELi suuruselt seitsmes kaubanduspartner. 2022. aastal ulatus nendevahelise kaubanduse koguväärtus 198,1 miljardit eurot, mis moodustab 3,6% ELi kogukaubandusest maailmaga.
Türgil on võimalik saada ELi rahalist toetust ühinemiseelse abi rahastamisvahendist ja Euroopa Kestliku Arengu Fondist+.
EU-Türkiye trade relations (Infograafik)
Stabiilne Vahemere idaosa
EL on strateegiliselt huvitatud stabiilsest ja turvalisest keskkonnast Vahemere idaosas ning on korduvalt kutsunud Türgit üles leevendama pingeid selles piirkonnas, austama kõigi ELi liikmesriikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning edendama kestlikul viisil heanaaberlikke suhteid.
Pärast gaasivarude avastamist Vahemere idaosas, eelkõige Küprosel, on EL mõistnud hukka Türgi ebaseadusliku puurimistegevuse ning kutsunud Türgit üles austama kõigi ELi liikmesriikide suveräänsust, sealhulgas austama nende territoriaalmerd ja õhuruumi. Nõukogu võttis 11. novembril 2019 vastu sanktsioonirežiimi, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Türgi ebaseadusliku puurimistegevusega Vahemere idaosas. Viimati pikendati seda kuni 30. novembrini 2025.
EL on täielikult pühendunud Küprose probleemi terviklikule lahendamisele ÜRO raames ja läbirääkimiste taasalustamisele.
Ränne
Türgi on vastu võtnud ligi 4 miljonit pagulast ja on viimase üheksa aasta jooksul olnud pärast Süüria kodusõja eest varjupaika otsivate inimeste enneolematut sissevoolu maailma suurim pagulasi vastuvõttev riik. 2016. aasta märtsi ühisavalduses leppisid ELi ja Türgi juhid kokku ebaseadusliku rände vastu võitlemises Vahemere idaosa rändeteel ja inimsmugeldajate ärimudeli lõhkumises.
EL kohustub järgima avalduses kokkulepitut ning on seadnud prioriteediks tõhusa piirihalduse, ebaseaduslike saabumiste ennetamise ja tagasisaatmise taasalustamise kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega.
Pagulaste elutingimuste parandamiseks Türgis lõi EL 2015. aastal rahastu, millest on seni eraldatud rahalisi vahendeid 6 miljardi euro ulatuses.
Viisanõude kaotamine
EL ja Türgi alustasid 2013. aastal dialoogi viisanõude kaotamise üle. Dialoogi raames esitatakse viisavabaduse tegevuskava, sealhulgas 72 kriteeriumi, mida Türgi peab täitma. Seda protsessi ei ole seni lõpule viidud.
Maavärin Türgis ja Süürias
EL käivitas pärast 2023. aasta veebruaris Türgit ja Süüriat tabanud laastavaid maavärinaid ELi elanikkonnakaitse mehhanismi, et pakkuda toetust, sealhulgas otsingu- ja päästemeeskondi, ning toimetada kohale ajutisi majutusüksusi.
Viimati läbi vaadatud: 16. detsember 2025