Kronoloogia – rände- ja varjupaigalepe

Nõukogu on vastu võtnud mitu seadusandlikku akti, et reformida ELi rände- ja varjupaigahalduse õigusraamistikku.

Sellega kehtestatakse normid, mis aitavad:

• nõuetekohaselt hallata saabumisi
• luua tõhusad ja ühtsed menetlused
• tagada koormuse õiglase jagamise liikmesriikide vahel

• Nõukogu võttis vastu ELi rände- ja varjupaigaleppe (pressiteade, 14. mai 2024)

ELi liikmesriikide esindajad (COREPER) kiitsid heaks nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi vahel 20. detsembril 2023 saavutatud esialgse kokkuleppe viie peamise õigusakti suhtes (mis moodustavad varjupaiga- ja rändepakti), millega reformitakse ELi varjupaiga- ja rändesüsteemi.

Alaliste esindajate komitee andis rohelise tule ka kolmele varjupaiga- ja rändealasele õigusaktile, mille suhtes nõukogu ja parlament olid kokkuleppele jõudnud juba 2022. aastal. Need kolm õigusakti hõlmavad järgmist:

• vastuvõtutingimuste direktiivi läbivaatamine
• miinimumnõuete määruse ajakohastamine
• määrus, millega luuakse ELi ümberasustamisraamistik

• Varjupaiga- ja rändereform: ELi liikmesriikide esindajad ja Euroopa Parlament andsid varjupaiga- ja rändepaktile rohelise tule (pressiteade, 8. veebruar 2024)

Viis ELi õigusakti, milles eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlament on kokku leppinud, puudutavad varjupaiga- ja rändehalduse kõiki etappe alates järgmisest:

• ebaseaduslike rändajate taustakontroll ELi saabumisel
• biomeetriliste andmete võtmine
• varjupaigataotluste esitamise ja menetlemise kord
• varjupaigataotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise normid
• liikmesriikidevaheline koostöö ja solidaarsus ning toimetulek kriisiolukordadega, sealhulgas rändajate ärakasutamise juhtumitega

• Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid läbimurde ELi varjupaiga- ja rändesüsteemi reformimisel

Eesistujariik esitas ministritele eduaruande kõigi varjupaiga- ja rändeleppe seadusandlike ettepanekute kohta.

Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad praegu nn kolmepoolseid läbirääkimisi viie seadusandliku ettepaneku üle. Kõigi nende ettepanekutega reformitakse Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ning luuakse ühine ELi raamistik, mis hõlmab kõiki varjupaiga- ja rändehalduse aspekte. Mõlemad institutsioonid soovivad läbirääkimised lõpule viia ja võtta erinevad seadusandlikud ettepanekud ametlikult vastu enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu.

Ministritele anti ka ülevaade rände välismõõtme olukorrast. See on seotud ELi poliitikaga rändeprobleemide lahendamiseks, mida EL jagab teiste mandrite ja riikidega. Komisjon esitas ajakohastatud ülevaate edusammudest kolmandate partnerriikidega tehtavas koostöös.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 4.–5. detsember 2023

ELi liikmesriikide esindajad jõudsid kokkuleppele Euroopa ühise varjupaiga- ja rändepoliitika lõplikus komponendis.

Liikmesriigid kinnitasid oma läbirääkimisvolitused määruse suhtes, mis käsitleb kriisiolukordi, sealhulgas rände ärakasutamist, ning vääramatut jõudu rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas. See seisukoht on aluseks nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi vahelistele läbirääkimistele.

• Rändepoliitika: nõukogu leppis kokku volitustes kriisiolukordi käsitleva ELi akti suhtes (pressiteade, 4. oktoober 2023)

Nõukogu on jõudnud kokkuleppele kahes peamises varjupaiga- ja rändealases määruses.

Varjupaigamenetluse määrus

Varjupaigamenetluse määrusega kehtestatakse kogu ELis ühine menetlus, mida liikmesriigid peavad järgima, kui inimesed taotlevad neilt rahvusvahelist kaitset.

Varjupaiga- ja rändehalduse määrus

Kui varjupaiga- ja rändehalduse määruse suhtes saavutatakse kokkulepe, peaks see asendama kehtiva Dublini määruse. Dublini määruses sätestatakse eeskirjad, et määrata kindlaks, milline liikmesriik vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Varjupaiga- ja rändehalduse määrusega ühtlustatakse neid eeskirju ja lühendatakse tähtaegu.

Praeguse süsteemi tasakaalustamiseks, kus valdava enamiku varjupaigataotluste eest vastutavad üksikud liikmesriigid, tehakse ettepanek luua uus solidaarsusmehhanism, mis on lihtne, prognoositav ja toimiv. Uutes eeskirjades on ühendatud kohustuslik solidaarsus ja liikmesriikide paindlikkus, et otsustada milline on nende individuaalse osaluse ulatus.

• Rändepoliitika: nõukogu jõudis kokkuleppele peamistes varjupaiga- ja rändealastes õigusaktides (pressiteade, 8. juuni 2023)

Nõukogu kiitis heaks läbirääkimisvolitused kahe varjupaiga- ja rändealase õigusakti kohta, tuginedes komisjoni poolt rände- ja varjupaigaleppe raames esitatud ettepanekutele:

• Eurodaci määruse eesmärk on aidata liikmesriikidel paremini jälgida varjupaigataotlejate ja riigis ebaseaduslikult viibivate isikute liikumist ELis
• taustakontrolli määrus aitab tugevdada isikute kontrolli välispiiridel

Lisaks kinnitasid 21 liikmesriiki või assotsieerunud riiki solidaarsusdeklaratsiooni vastuvõtmist, milles nähakse ette vabatahtliku solidaarsusmaksu mehhanism ümberpaigutamiste või muud liiki panustamise, eelkõige rahalise toetuse vormis.

• Nõukogu võttis vastu Eurodaci ja taustakontrolli määrusi puudutavad läbirääkimisvolitused ning 21 riiki võtsid vastu solidaarsusdeklaratsiooni (pressiteade, 22. juuni 2022)
• IT-süsteemid kuritegevuse vastu võitlemiseks ja ELi piiride kindlustamiseks (taustteave)

Alates 19. jaanuarist 2022 alustab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asemel tööd Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA).

Uus amet vastutab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise parandamise eest, pakkudes liikmesriikidele tõhustatud operatiiv- ja tehnilist abi ning aidates ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist.

• Euroopa Liidu Varjupaigaamet (veebisait)

Nõukogu võttis vastu määruse, millega luuakse ELi varjupaigaamet. Nimetatud määruse eesmärk on parandada varjupaigapoliitika kohaldamist ELis, muutes praeguse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) täieõiguslikuks ametiks.

Amet vastutab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise parandamise eest järgmiselt:

• annab liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist abi
• aitab ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist

• Rände- ja varjupaigalepe: nõukogu võttis vastu määruse, millega luuakse ELi varjupaigaamet (pressiteade, 9. detsember 2021)

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi esindajad jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi Varjupaigaameti määruse suhtes.

Kavandatava määruse eesmärk on parandada varjupaigapoliitika kohaldamist ELis, muutes praeguse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) täieõiguslikuks ametiks. Amet vastutab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise parandamise eest järgmiselt:

• annab liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist abi
• aitab ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist

• ELi varjupaigaamet: nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe (pressiteade, 29. juuni 2021)

Euroopa Komisjon esitas 23. septembril 2020 uue rände- ja varjupaigaleppe ning viis uut seadusandlikku ettepanekut ELi varjupaiganormide reformimiseks.

ELi ministrid arutasid selle leppe põhielemente, sealhulgas välismõõdet, kavandatavat sisenemiseelset etappi, solidaarsusmehhanismi, rände- ja varjupaigaküsimuste liidusisest haldamist, mitmesuguseid vahendeid tagasisaatmise parandamiseks, asutuste rolli, seaduslikke võimalusi Euroopasse sisenemiseks ning integratsiooni.

• Siseministrite videokonverents (14. detsember 2020)

ELi siseministrid arutasid eesistujariik Soome koostatud aruande alusel ELi rände- ja varjupaigapoliitika tulevikku. Mõttevahetuse käigus pidasid ministrid tervitatavaks komisjoni kavatsust esitada uus rände- ja varjupaigapakt. Nad kinnitasid vajadust tervikliku rändekäsituse järele, mis hõlmaks kogu valitsemissektorit ja kogu rändetee põhist lähenemist.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 2.-3.12.2019

Siseministrid arutasid rände olukorda. Nad analüüsisid rändeolukorda ELis kõigil rändeteedel, pöörates erilist tähelepanu saabumiste arvu suurenemisele Vahemere idaosas. Samuti võtsid nad teadmiseks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Malta hiljutise deklaratsiooni ajutise maabumiskorra kohta.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 7.–8.10.2019

ELi suursaadikud leppisid kokku volitustes läbirääkimiste pidamiseks kavandatavate eeskirjade üle, mis käsitlevad varjupaigataotlejate kvalifitseerumist ning varjupaigataotlejatele paremate elutingimuste võimaldamist kogu ELis. Eesistujariik alustab nüüd läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

• Varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused: nõukogu leppis kokku läbirääkimisvolitustes (pressiteade, 29.11.2017)

ELi suursaadikud leppisid kokku volitustes läbirääkimiste pidamiseks määruse üle, millega luuakse ELi ümberasustamisraamistik varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks.

Määruse eelnõuga püütakse:

• pakkuda seaduslikke ja turvalisi võimalusi ELi saabumiseks
• näha ette ümberasustamist ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist käsitlevad ühised eeskirjad
• aidata leevendada survet kolmandates riikides, kuhu suur hulk varjupaigataotlejaid on ümber asunud

• ELi ümberasustamisraamistik: nõukogu on valmis alustama läbirääkimisi (pressiteade, 15.11.2017)

Eesistujariik Malta ja Euroopa Parlamendi esindajad saavutasid laiapõhjalise poliitilise ad referendum kokkuleppe Euroopa Liidu Varjupaigaametit käsitleva määruse kõigi 12 peatüki osas.

COREPER peaks kokkuleppe kinnitama lähitulevikus, siis kui põhjenduste osas tehtav täiendav töö on lõpule viidud. Peale selle ei hõlma kokkulepe teatavaid teksti osi, mis on seotud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi läbivaatamise paketi teiste, seni viimistlemata seadusandlike ettepanekutega.

• ELi varjupaigaamet: eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid laiapõhjalise poliitilise kokkuleppe (pressiteade, 29.6.2017)

Euroopa Komisjon esitas teise komplekti ettepanekuid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks ning ühe ettepaneku ELi ühise ümberasustamisraamistiku loomise kohta.

• Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi lõpuleviimine
• Seaduslike võimaluste parandamine: komisjon teeb ettepaneku luua ühine ELi ümberasustamisraamistik

Euroopa Komisjon esitas komplekti ettepanekuid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks.

• Liikumine jätkusuutliku ja õiglase Euroopa ühise varjupaigasüsteemi suunas

Samuti esitas komisjon ettepaneku nõukogu rakendusotsuse kohta, milles esitatakse soovitus, millega lubatakse erandjuhtudel jätkata sisepiiridel ajutise piirikontrolli teostamist.