Ajakava: ELi rahapesuvastased ja terrorismi rahastamise vastased meetmed

21. jaanuaril 2025 nimetas nõukogu Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti eesistujaks Bruna Szego.

Nõukogu võttis täna vastu uute rahapesuvastaste normide paketi, millega kaitstakse ELi kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest.

Paketiga luuakse ka uus Euroopa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise amet (AMLA), kellele antakse volitused otsese ja kaudse järelevalve tegemiseks suure riskiga kohustatud isikute üle finantssektoris.

• Rahapesuvastane võitlus: nõukogu võttis vastu õigusnormide paketi (pressiteade, 30. mai 2024)

Nõukogu ja Euroopa Parlament jõudsid kokkuleppele tulevase Euroopa Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) asukoha suhtes. Mõlema kaasseadusandja esindajad hääletasid samal ajal, poliitilisel tasandil mitteametlikul institutsioonidevahelisel kohtumisel oli igal kaasseadusandjal 27 häält. AMLA asukohaks saamise taotlused esitasid üheksa liikmesriiki: Belgia (Brüssel), Saksamaa (Frankfurt), Iirimaa (Dublin), Hispaania (Madrid), Prantsusmaa (Pariis), Itaalia (Rooma), Läti (Riia), Leedu (Vilnius) ja Austria (Viin).

AMLA asukohaks saab Frankfurt ja amet alustab tegevust 2025. aasta keskel. Ametis hakkab töötama üle 400 inimese.

Valitud asukoht lisatakse AMLA määrusesse ja see otsus võetakse määruse teksti osana ametlikult vastu.

• Frankfurt valiti ELi uue rahapesu tõkestamise ameti (AMLA) asukohaks (pressiteade, 22. veebruar 2024)

Nõukogu ja parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele teatavates osades rahapesuvastasest paketist, mille eesmärk on kaitsta ELi kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest.

Rahapesuvastast määrust käsitleva esialgse kokkuleppega ühtlustatakse esimest korda põhjalikult kogu ELi normid, kõrvaldades võimalikud lüngad, mida kurjategijad kasutavad ebaseadusliku tulu pesemiseks või finantssüsteemi kaudu terroristliku tegevuse rahastamiseks.

• Rahapesuvastane võitlus: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele rangemates normides (pressiteade, 18. jaanuar 2024)

Nõukogu ja Euroopa Parlamendi esindajad jõudsid ühisele seisukohale tulevase Rahapesu ja Terrorismi Rahastamise Tõkestamise Ameti (AMLA) asukoha valimise menetluses.

• Rahapesuvastane võitlus: Nõukogu ja parlament leppisid kokku uue ameti asukoha valimise menetluses (pressiteade, 18. detsember 2023)

Nõukogu ja parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise uue Euroopa ameti (AMLA) loomise suhtes. See on Euroopa Komisjoni poolt 2021. aasta juulis esitatud rahapesuvastase paketi keskne element. Uute normide eesmärk on kaitsta ELi kodanikke ja ELi finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eest.

AMLA-le antakse volitused otsese ja kaudse järelevalve tegemiseks suure riskiga kohustatud isikute üle finantssektoris.

Saavutatud kokkuleppest jäi välja otsus ameti asukoha kohta, mida arutatakse veel eraldi.

• Rahapesuvastane võitlus: nõukogu ja parlament leppisid kokku uue ameti loomises (pressiteade, 13. detsember 2023)

Nõukogu võttis vastu rahaülekannetes edastatava teabe suhtes kehtivate normide ajakohastatud versiooni, millega nende normide kohaldamisala laieneb krüptovaraülekannetele.

Uute normide kohaselt on krüptovarateenuse osutajatel kohustus koguda teatavaid andmeid nende vahendatavate krüptovaraülekannete varasaatjate ja varasaajate kohta ning teha need andmed kättesaadavaks, olenemata krüptovaraülekande summast.

See tagab krüptovaraülekannete jälgitavuse, et oleks võimalik paremini tuvastada võimalikke kahtlasi tehinguid ja need blokeerida.

• Rahapesuvastane võitlus: nõukogu võttis vastu normid, mis muudavad krüptovaraülekanded jälgitavaks (pressiteade, 16. mai 2023)

Olemasoleva õigusraamistiku kohaldamisala laiendamiseks ja võimalike lünkade kaotamiseks leppis nõukogu kokku oma seisukohas rahapesuvastase määruse ja uue direktiivi suhtes.

Uusi ELi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaseid norme laiendatakse kogu krüptovarasektorile, kohustades kõiki krüptovarateenuse osutajaid rakendama oma klientide suhtes hoolsuskohustust. See tähendab, et nad peavad kontrollima fakte ja teavet oma klientide kohta.

• Rahapesuvastane võitlus: nõukogu leppis kokku oma seisukohas tõhustatud reeglistiku suhtes (pressiteade, 7. detsember 2022)

Nõukogu ja parlament jõudis esialgsele kokkuleppele rahaülekannetes edastatava teabe suhtes kehtivate normide ajakohastamise ettepaneku suhtes, millega laiendatakse nende normide kohaldamisala krüptovaraülekannetele.

Uus kokkulepe võimaldab ELil võidelda krüptovarade rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kuritarvitamise vastu, arvestades samal ajal konkurentsivõimet, tarbijate ja investorite kaitset ning siseturu finantsilise terviklikkuse kaitset.

• Rahapesuvastane võitlus: krüptovaraülekannete läbipaistvuse suhtes saavutati esialgne kokkulepe (pressiteade, 29. juuni 2022)

Nõukogu leppis kokku oma osalises seisukohas spetsiaalse rahapesu tõkestamise ameti (AMLA) loomise kohta.

Arvestades kuritegevuse piiriülest olemust, oodatakse uuelt ametilt suurt ja kasulikku panust rahapesu ja terrorismi rahastamise vastasesse võitlusse.

Oma seisukohas lisas nõukogu ametile volitused teostada otsest järelevalvet teatavat liiki krediidi- ja finantsasutuste, sealhulgas krüptovarateenuse osutajate üle, kui neid peetakse riskantseks. Samuti tehakse – vähemalt esimese valikumenetluse raames – ametile ülesandeks teha järelevalvet kuni 40 kontserni ja üksuse üle ning tagada tema järelevalve all oleva siseturu täielik kaetus. Lisaks antakse AMLA haldusnõukogule ameti juhtimisel suuremad volitused.

• ELi uus rahapesu tõkestamise amet: nõukogu leppis kokku oma osalises seisukohas (pressiteade, 29. juuni 2022)

Pärast majandus- ja rahandusministrite 4. novembri 2020. aasta videokonverentsil toimunud arutelu võttis nõukogu vastu järeldused rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta.

Nende järeldustega anti komisjonile suuniseid enne seadusandlike ettepanekute esitamist 2021. aastal. Eelkõige anti komisjonile suuniseid selleks, et luua:

• ühtne reeglistik, millega ühtlustatakse ELi õigusnormid
• ELi tasandi järelevalveasutus, kellel on otsesed järelevalvevolitused
• riiklike rahapesu andmebüroode koordineerimis- ja toetusmehhanism

• Majandus- ja rahandusministrite videokonverents, 4. november 2020

Ministrid pidasid arutelu pärast seda, kui Euroopa Komisjon oli tutvustanud oma kava, et rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust ELis veelgi tugevdada.

Eelkõige käsitleti järgmisi teemasid:

• kuidas kõige paremini saavutada ühtlustatud norme
• kuidas paremini kasutada andmeid, andmete analüüsi ja jagamist
• uus sihtotstarbelise ELi asutuse loomise võimalus
• täiustatud metoodika suure riskiga kolmandate riikide kindlakstegemiseks

Komisjoni tegevuskava on jätkuks nõukogu 2019. aasta detsembri järeldustele, milles on sätestatud strateegilised prioriteedid kõnealuse valdkonna reformiks.

• Majandus- ja rahandusministrite videokonverents, 19. mai 2020
• Komisjon suurendab jõupingutusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks (pressiteade, 7. mai 2020, Euroopa Komisjon)

Nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad rahapesuvastase võitluse ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegilisi prioriteete.

Järeldused on otsene vastus ELi strateegilisele tegevuskavale aastateks 2019–2024, milles Euroopa Ülemkogu kutsub üles tugevdama võitlust terrorismi ja piiriülese kuritegevuse vastu, parandades koostööd ja teabevahetust ning arendades edasi meie ühiseid vahendeid. Järeldused tuginevad ka komisjoni teatisele ja neljale 2019. aasta juulis avaldatud aruandele.

Nõukogu kutsub komisjoni üles uurima võimalikke edasisi meetmeid rahapesuvastaste õigusnormide tõhustamiseks.

• Rahapesu: nõukogu kehtestas strateegilised prioriteedid edasisteks reformideks (pressiteade, 5. detsember 2019)
• Euroopa Ülemkogu: uus strateegiline tegevuskava 2019–2024
• Rahapesu ja terrorismi rahastamise vastane võitlus: komisjon hindab riske ja kutsub üles õigusnorme paremini rakendama (pressiteade, 24. juuli 2019, Euroopa Komisjon)

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe ettepanekute suhtes, mis käsitlevad praeguse Euroopa Finantsjärelevalve Süsteemi toimimise läbivaatamist.

Nad leppisid kokku Euroopa järelevalveasutuste ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu ülesannete, volituste, juhtimise ja rahastamise esimeses põhjalikus läbivaatamises, et kohandada need asutused nende tegevuse muutunud kontekstiga. Reform hõlmab ka sätteid Euroopa Pangandusjärelevalve rolli tugevdamiseks seoses ohtudega, mida põhjustab finantssektorile rahapesu ja terrorismi rahastamine.

• Finantsjärelevalve: nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe Euroopa finantseerimisasutuste järelevalveraamistiku kohta (pressiteade, 21. märts 2019)

Nõukogu otsustas ühehäälselt lükata tagasi Euroopa Komisjoni poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse valdkonnas esitatud loetelu 23-st suure riskiga kolmandast riigist.

Oma avalduses põhjendas nõukogu oma otsust sellega, et nõukogu ei saa „tugeva ja tõhusa õigusakti kehtestamise huvides toetada praegust ettepanekut, mis ei ole koostatud läbipaistva ja paindliku menetluse teel, mis innustaks asjaomaseid riike aktiivselt otsustavaid meetmeid võtma, austades samal ajal nende õigust ärakuulamisele“.

• Rahapesu ja terrorismi rahastamine: nõukogu saatis suure riskiga riikide loetelu komisjonile tagasi (pressiteade, 7. märts 2019)

ELi suursaadikud leppisid kokku nõukogu läbirääkimisseisukohas ettepaneku suhtes, milles käsitletakse Euroopa Pangandusjärelevalve rolli tugevdamist seoses ohtudega, mida põhjustab finantssektorile rahapesu.

Kokkulepitud teksti kohaselt antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele eelkõige järgmised ülesanded:

• teabe kogumine riiklikelt asutustelt seoses nende rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase tegevuse kontekstis kindlaks tehtud puudustega;
• järelevalve kvaliteedi parandamine ühiste standardite väljatöötamise ja riiklike järelevalveasutuste tegevuse koordineerimise abil;
• pädevate asutuste riskihindamiste läbiviimine, et hinnata strateegiaid ja ressursse, mis on nende käsutuses, et käsitleda tekkivaid riske, mis on seotud rahapesuvastase võitlusega ELis;
• ELi mitte kuuluvate riikidega tehtava koostöö soodustamine piiriüleste juhtumite korral;
• viimase abinõuna, kui riiklikud ametiasutused ei tegutse, on Euroopa Pangandusjärelevalvel võimalik teha konkreetsete pankade kohta otsuseid otse.

• Rahapesuvastane võitlus: nõukogu leppis kokku seisukohas pankade järelevalve tugevdamise kohta (pressiteade, 19. detsember 2018)

Nõukogu võttis vastu järeldused tegevuskava kohta, et võidelda tõhusamalt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu.

Järeldustes esitatakse mitu lühiajalist mitteseadusandlikku meedet, et tugevdada rahapesuvastase tegevuse järelevalvet ning innustada pädevate asutuste vahelist koostööd.

• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung, 5. detsember 2018

Nõukogu võttis vastu uue rahapesuvastase direktiivi, millega täiendatakse 2018. aasta mais vastu võetud viiendat rahapesuvastast direktiivi.

Direktiiviga kehtestatakse uued kriminaalõiguse sätted, millega takistatakse ja tõkestatakse kurjategijate juurdepääsu rahalistele vahenditele, sealhulgas terroristlikuks tegevuseks kasutatavatele vahenditele.

• EL võtab vastu rangemad rahapesu käsitlevad õigusnormid (pressiteade, 11. oktoober 2018)

Komisjon esitas oma ettepaneku tugevdada Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) rolli ELi finantsasutuste järelevalves, et paremini käsitleda rahapesu ja terrorismi rahastamise ohte.

Ministrid rõhutasid, kui tähtis on tõhusa järelevalveraamistiku loomiseks rakendada nõuetekohaselt rahapesuvastast võitlust käsitlevaid ELi õigusnorme ning tõhustada koostööd rahapesu vastu võitlemise ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegijate vahel.

Nõukogu võttis samuti vastu määruse, millega tugevdada liitu sisse toodava ja liidust välja viidava sularaha kontrollimist, viies nõnda ELi õigusaktid kooskõlla kõrgeimate rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastast võitlust käsitlevate standarditega.

„Rahapesuvastane võitlus on lahutamatu osa meie jõupingutustest vähendada riske finantssektoris ja taastada usk meie finantssüsteemi. EL on läbi viinud ambitsioonikad reformid, kuid nüüd peame tagama, et neid täidetakse ja jälgitakse tõhusalt kogu ELis.“ Nõukogu 2018. aasta teisel poolaastal eesistujariigiks oleva Austria rahandusminister Hartwig Löger

• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung, 2. oktoober 2018

Nõukogu võttis vastu direktiivi, millega tugevdatakse ELi õigusnorme rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks (viies rahapesuvastane direktiiv). Euroopa Parlamendiga saavutati eelnevalt kokkulepe 2017. aasta detsembris. Parlament kiitis kokkulepitud teksti heaks 19. aprillil 2018.

• Rahapesu ja terrorismi rahastamine: võeti vastu uued normid (pressiteade, 14. mai 2018)

ELi suursaadikud kinnitasid eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi vahel saavutatud poliitilise kokkuleppe tugevdatud ELi õigusnormide kohta, mis käsitlevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist.

„Tänane kokkuleppe on oluline samm terroristidele kättesaadavate vahendite kõrvaldamisel,“ ütles nõukogu eesistujariigiks oleva Eesti rahandusminister Toomas Tõniste. „Direktiivis on uusi meetmeid, mis aitavad ametiasutustel finantsvooge paremini jälgida ja takistada kuritegelike võrgustike rahastamist.“

Parlament ja nõukogu jätkavad direktiivi vastuvõtmise menetlust esimesel lugemisel.

Nõukogu leppis kokku oma läbirääkimisseisukohas, mis võimaldab nõukogu eesistujariigil alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga rahapesuvastase direktiivi kavandatud läbivaatamise lõpliku versiooni üle.

• Nõukogu läbirääkimisseisukoht rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi eelnõu suhtes, 19. detsember 2016

Nõukogus toimus esialgne arvamuste vahetus komisjoni kava üle võidelda rahapesu vastu ja suurendada maksustamise läbipaistvust.

• Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istung, 12. juuli 2016

Euroopa Komisjon avaldas 5. juulil 2016 ettepaneku neljanda rahapesuvastase direktiivi muutmiseks. See on osa Euroopa Komisjoni 2016. aasta tegevuskavast terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks.

Nõukogu arutas terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamist käsitlevat komisjoni tegevuskava ning võttis vastu järeldused, milles esitati selle valdkonna prioriteedid.

• Nõukogu järeldused terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta (12. veebruar 2016)

Euroopa Ülemkogu arutas, millised oleksid järgmised vajalikud sammud terrorismi rahastamise ja rahapesu vastases võitluses.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 17.–18. detsember 2015
• Euroopa Ülemkogu, 17.–18. detsember 2015

Nõukogu arutas, kuidas tõhustada ELi terrorismivastast võitlust, ja võttis vastu järeldused, milles rõhutati, et terrorismiohte käsitlevat kehtivat õigusraamistikku on oluline ajakohastada.

Nimetatud järeldustes kutsuti Euroopa Komisjoni üles esitama ettepanekud, mille eesmärk on anda riiklikele rahapesu andmebüroodele suuremad volitused ja parandada nendevahelist koostööd ning tõhustada kontrolli teatavate makseviiside, sealhulgas anonüümsete mehhanismide ja virtuaalvääringute üle.

• ELi nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide järeldused terrorismivastase võitluse kohta, 20. november 2015
• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, 20. november 2015