Skip to content
  • Nõukogu (justiits- ja siseküsimused)

Nõukogu (justiits- ja siseküsimused), 08.-09.10.2015, 8.–9. oktoober 2015

Peamised tulemused

Ränne

Nõukogu arutas ELi välispiiride edaspidist haldamist, näiteks liikmesriikide ja Frontexi kollektiivse vastutuse arendamist, uute tehnoloogiate kasutamist ning võimalusi parandada olemasoleva järelevalve- ja hindamismehhanismi kasutamist Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks. Arutelu andis panuse Euroopa Ülemkogu tulevase kohtumise ettevalmistamiseks.

Liikmesriikide valdav enamus toetas välispiiride kontrolli eest kollektiivse vastutuse suurendamist ning rõhutas vajadust tugevdada Frontexi rolli ja võimekust.

Ministrid arutasid samuti tagasivõtupoliitika tulevikku ja võtsid vastu järeldused.

Eesistujariik leiab, et tänane arutelu aitab valmistada ette järgmisel nädalal toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist. Schengeni tulevik sõltub ELi välispiiride usaldusväärsest ja tõhusast kontrollist. See on eriti prioriteetne üldises Euroopa rände tegevuskavas” Jean Asselborn, Luksemburgi sisserände- ja varjupaigaminister ning nõukogu eesistuja

Nõukogule tutvustati viimatisi arenguid seoses 160 000 rahvusvahelist kaitset vajava isiku ümberpaigutamisega pärast 14. ja 22. septembril vastu võetud otsuseid. Ministrid tervitasid esimesi ümberpaigutamisi, mida alustatakse juba 9. oktoobril 2015.

Nõukogu arutas samuti võimalusi parandada rändekriisis õigusalast koostööd ja tugevdada ksenofoobiavastast võitlust. Ettepandud meetmete hulgas on Eurojusti vahendite parem kasutamine liikmesriikide õigusasutuste poolt, parem koostöö kolmandate riikide õigusasutustega, internetiteenuse osutajatega koostöö tegemine internetis avaldatavate vihakõnede vastu võitlemisel ja lapse õiguste parem kaitsmine.

Rändekriisile reageerides kiitis nõukogu samuti heaks selle, et ELi 2015. aasta eelarvest eraldatakse täiendavaks finantsabiks 576,3 miljonit eurot kulukohustustena ja 71,3 miljonit eurot maksetena. Sellega täidetakse Euroopa Ülemkogu poolt 23. septembril 2015 võetud kohustused.

Terrorismivastane võitlus

Nõukogu võttis vastu järeldused ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastaste meetmete karmistamise kohta.

Ministritele anti samuti ülevaade terrorismivastase võitluse alaste meetmete rakendamisest pärast ELi juhtide poolt 12. veebruaril 2015 tehtud avaldust ning ministrid leppisid kokku, et enne järgmist detsembris toimuvat istungit tuleks mitmes prioriteetses küsimuses teha edusamme.

Eesistujariik teavitas nõukogu sellest, kuidas on edenenud töö direktiiviga, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks

„Euroopa Parlamendiga on käimas poliitilised arutelud. Oleme kindlad, et jõuame enne aasta lõppu poliitilisele kokkuleppele, mis võimaldab meil saavutada tasakaalustatud tulemuse, mis tagab meie kodanikele tõelise täiendava kaitse ning milles on samal ajal võetud täielikult arvesse nii operatiivseid vajadusi kui ka andme- ja põhiõiguste kaitset,” Etienne Schneider, Luksemburgi sisejulgeolekuminister ja nõukogu eesistuja. 

Andmekaitse

Nõukogu leppis kokku andmekaitsedirektiivi eelnõu suhtes kohaldatavas läbirääkimispositsioonis. See võimaldab eesistujariigil Luksemburgil alustada Euroopa Parlamendiga arutelusid ka selle andmekaitsepaketi elemendi üle. Paketi teine element on isikuandmete kaitse üldmäärus, mille üle on Euroopa Parlamendiga juba alustatud läbirääkimisi. Direktiivi eelnõuga kehtestatakse eeskirjad, millega kaitsta isikuandmeid, mida töödeldakse kuritegude tõkestamise, avastamise, uurimise või nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise või avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil.

„Tänane kokkulepe on oluline samm ELi andmekaitsepaketi suhtes üldise kokkuleppe saavutamiseks aasta lõpuks,” Félix Braz, Luksemburgi justiitsminister ja nõukogu eesistuja.

Komisjon teavitas nõukogu samuti sellest, millised tagajärjed on otsusel, millega Euroopa Kohus tunnistas 6. oktoobril 2015 kehtetuks komisjoni otsuse programmi Safe Harbor kohta.

Euroopa Prokuratuur

Nõukogu leppis esialgselt kokku Euroopa Prokuratuuri asutamist käsitleva määruse eelnõu teatavates artiklites. Nimetatud artiklites on sätestatud eeskirjad, mis hõlmavad eelkõige uurimistegevust ja süüdistuste esitamist riiklikes kohtutes, ning kahtlustatavate ja süüdistatavate isikute menetlusõigused. Euroopa Prokuratuuri asutamise eesmärk on aidata võidelda ELi finantshuvide vastaste kuritegude vastu. Töö jätkub eesmärgiga saavutada nõukogus kokkulepe määruse ülejäänud osade suhtes.

Kreekale antav toetus

Nõukogu võttis vastu määruse, millega aidatakse Kreekal kasutada maksimaalselt ära ELi vahendeid ning parandada majanduskasvu elavdamiseks ja töökohtade loomiseks likviidsust. Määruse põhieesmärk on aidata Kreekas lahendada olukorda, kus riigil ei ole piisavalt vahendeid hädavajalikeks investeeringuteks, ning tagada, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest saadaks konkreetset kasu nii kiiresti kui võimalik.

Kohtumisega seotud dokumendid

Pressiteated

Pressiteave

Pressi kontaktteave

Kui te ei ole ajakirjanik, siis palun saatke oma taotlus üldsuse teavitamise teenistusele.

Akrediteerimine ja pressiüritused

Ülevaatliku teabe akrediteerimise kohta leiab siit.

Väljaspool Euroopa Liitu toimuvatele rahvusvahelistele tippkohtumistele annavad meedia akrediteeringu vastuvõtva riigi valitsusasutused.

Hoia end kursis

Muud istungid: Nõukogu (justiits- ja siseküsimused)

Vaata muid kohtumisi

Viimati läbi vaadatud: 8. jaanuar 2025