"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Teie loal kasutame internetiküpsiseid, et saada meie külastajate sirvimise ja veebisaidil käitumise kohta anonüümseid koondandmeid. Kasutame neid andmeid selleks, et teha meie veebisaidi kasutamine võimalikult ladusaks.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu (justiitsküsimused), 12. juuni 2025
Peamised tulemused
Justiitsküsimused
Maksejõuetusõiguse ühtlustamine
Nõukogu astub samme, et muuta Euroopa Liit välis- ja piiriüleste investorite jaoks atraktiivsemaks. ELi direktiiv, millega ühtlustatakse maksejõuetusõiguse teatavaid aspekte, mille suhtes nõukogu täna kokkuleppele jõudis, parandab õiguskindlust ja vähendab kulusid välisinvestorite jaoks, kes praegu, tehes investeerimisotsuseid eri ELi riikides, peavad arvesse võtma eri riikide maksejõuetusnorme.
Investoritele ei meeldi õiguskindlusetus ega pikaleveninud maksejõuetusmenetlused. Selle uue õigusaktiga ühtlustatakse riikide maksejõuetusnorme ja tagatakse suurem kindlus seoses maksejõuetusmenetlusele kuluva ajaga. See hoogustab piiriüleseid investeeringuid.
Poola justiitsminister Adam Bodnar
Uued normid, mille puhul on endiselt nõutav nõukogu ja Euroopa Parlamendi vaheline kokkulepe, hõlmavad nn pre-pack-mehhanismi (mis võimaldab leppida kokku äriühingu müügis enne maksejõuetusmenetluse alustamist) ning pankrotitoimkonda, et tagada selliste üksikute võlausaldajate kaasamine, kes muidu ei pruugi menetluses osaleda, näiteks piiratud ressursside või liigse geograafilise kauguse tõttu.
Nõukogu leppis kokku õigusakti eelnõu põhiaspektides, millega tagatakse piiriülestes olukordades kaitset või toetust vajavate täiskasvanute õigused. Uue õigusakti eesmärk on tugevdada nende täisealiste kaitset, kes oma võimete kahjustatuse või piiratuse tõttu ei suuda oma huve kaitsta. Nende inimeste arv, kes vajavad abi oma elu isiklike aspektidega seotud otsuste tegemisel, on kasvamas. ELi andmete kohaselt suureneb ühe või mitme puudega üle 65-aastaste inimeste osakaal 2050. aastaks 77% võrra.
Uus õigusakt käsitleb järgmist.
Normid, millega määratakse kindlaks, millise riigi kohus või kohtud on pädev(ad) asja arutama ja millise riigi õigust kohus peab kohaldama
Liikmesriigid tunnustavad automaatselt teise liikmesriigi kohtu meetmeid
Tagatakse, et ametlikel dokumentidel (näiteks notariaalaktil) on teistes liikmesriikides samasugune täielik tõendusjõud nagu päritoluliikmesriigis
Venemaa Ukraina-vastane agressioonisõda: võitlus karistamatuse vastu
Ministrid said ajakohastatud teavet selle kohta, kuidas liikmesriigid ja EL abistavad Ukrainat võitluses karistamatuse vastu seoses Venemaa agressioonisõjas toime pandud kuritegudega. Üks märkimisväärseid meetmeid paljude teiste seas on ühise uurimisrühma loomine. Ühine uurimisrühm koosneb mitme riigi õigusasutustest ning toetab Ukrainat raskete rahvusvaheliste kuritegude uurimisel ja nende eest süüdistuste esitamisel. ELi asutuse Eurojusti loodud raskete rahvusvaheliste kuritegude tõendite andmebaas (CICED) hoiab, säilitab ja analüüsib tõendeid rahvusvaheliste kuritegude kohta, et toetada riiklikke ja rahvusvahelisi uurimisi.
Viimaste arengute hulka kuulub see, et 35 riigi, Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajad kohtusid 9. mail Lvivis (Ukraina), kus otsustati jätkata Ukraina-vastaste agressioonikuritegude erikohtu loomisega.
Võitlus ebaseadusliku uimastikaubanduse ja organiseeritud kuritegevuse vastu
Eesistujariik teavitas ministreid edust, mida on saavutatud kolmandate riikidega tehtava õigusalase koostöö tugevdamisel. Nõukogu leiab, et selline koostöö on ELi organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses väga oluline selleks, et hõlbustada süüdistuste esitamist, tuua kuritegelike võrgustike liikmed kohtu ette ja likvideerida organiseeritud kuritegelikud võrgustikud.
Nõukogu leppis oma 2024. aasta juuni järeldustes kokku kõnealuse eesmärgi saavutamist toetavates vahendites. Need sisaldavad järgmisi meetmeid:
kolmandate riikidega tehtava õigusalase koostööga seotud kogemuste ja parimate tavade vahetamise korraldamine liikmesriikide ekspertide vahel
Eurojusti poolt välja valitud juhtumite puhul sidekohtunike lähetamine kolmandatesse riikidesse
kolmandate riikide innustamine ühinema Euroopa Nõukogu konventsioonidega, eelkõige väljaandmise ja vastastikuse õigusabi konventsioonidega
ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga
Eesistujariik andis ministritele ülevaate olukorrast seoses ELi ühinemisega Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. ELi ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on ELi aluslepingust tulenev kohustus.
Justiitsministrid said ajakohastatud teavet Euroopa Prokuratuuri tegevuse kohta. Euroopa peaprokurör Laura Kövesi rääkis Euroopa Prokuratuuri viimastest arengutest. 2024. aastal ühinesid Euroopa Prokuratuuriga Poola ja Rootsi, suurendades selle liikmesust 24 liikmesriigini.
Eesistujariik teavitas ministreid ka käimasolevast uue Euroopa peaprokuröri valimise protsessist, sest Laura Kövesi ametiaeg lõpeb 30. oktoobril 2026, samuti seitsme uue Euroopa prokuröri valimisest.
Eesistujariik andis ministritele ülevaate 2.–3. juunil Varssavis toimunud Ameerika Ühendriikide ja ELi vahelisest justiits- ja siseküsimuste teemalisest ministrite kohtumisest ning elektroonilise side andmete säilitamisega seotud võimalike ELi meetmete hetkeseisust. Komisjon andis teavet USA ja ELi vaheliste läbirääkimiste kohta elektrooniliste tõendite lepingu üle.
Leedu võttis sõna seoses algatusega, mille eesmärk on tugevdada ELi demokraatia vastupanuvõimet ja seista vastu ajaloolisele revisionismile. Sloveenia andis teavet sanktsioonide kohta, mida Ameerika Ühendriigid on kehtestanud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtunike suhtes. Lõpuks tutvustas Taani oma 1. juulil 2025 algava eesistumisperioodi töökava.
