Sooline võrdõiguslikkus
EL on teinud märkimisväärseid edusamme soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas õigusaktide, mõjuvõimu suurendamise algatuste ja tööjõus osalemise suurendamise abil.
Naiste õiguste edendamine
Kuigi ebavõrdsus püsib, on viimastel aastakümnetel soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel tehtud märkimisväärseid edusamme.
ELis on need edusammud tingitud õigusaktidest, soolise perspektiivi integreerimisest kõikidesse poliitikavaldkondadesse ning sihipärastest meetmetest naiste mõjuvõimu suurendamiseks.
Positiivsed suundumused hõlmavad naiste suuremat osalemist tööjõus ning edusamme hariduses ja koolituses.
Soolised erinevused püsivad siiski: naised on endiselt koondunud madalamapalgalistesse sektoritesse ja on otsuste tegemisel alaesindatud.
Võrdne töötasu
EL on kehtestanud uued normid tasustamise läbipaistvuse kohta, et tagada võrdse töö eest võrdne tasu.
Uute õigusnormide kohaselt peavad ELi ettevõtted jagama teavet palkade kohta ja võtma meetmeid, kui sooline palgalõhe on suurem kui 5%.
Direktiiv sisaldab ka sätteid, mis käsitlevad hüvitise maksmist palgadiskrimineerimise ohvritele ja karistusi, sealhulgas trahve õigusnorme rikkuvatele tööandjatele.
Suurem läbipaistvus
On kindlaks tehtud, et tasustamise läbipaistvuse puudumine on üks peamisi takistusi soolise palgalõhe kaotamisel, mille suurus ELis oli 2024. aastal ligikaudu 11%.
See tähendab, et naised teenivad tunnis keskmiselt 11% vähem kui mehed.
Palgalõhe tingib pikaajalise mõju naiste elukvaliteedile, ohu sattuda vaesusse ja jätkuvalt püsiva pensionilõhe, mille suurus ELis on ligikaudu 25% (Eurostati 2024. aasta andmed).
Why pay transparency can help reduce the EU’s gender pay gap (Infograafik)
Parem esindatus
EL on kehtestanud äriühingute juhtorganite jaoks soolise tasakaalu algatuse.
Praegu on Euroopa äriühingute juhtorganites suured soolised erinevused.
Eesmärk on, et juhtorganites olevad naised moodustaksid 2026. aastaks vähemalt 40% tegevjuhtkonda mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest või 33% nii tegevjuhtkonda kuuluvatest kui ka mittekuuluvatest juhtorgani liikmetest.
Töö- ja eraelu tasakaal
Naised kogevad sageli tagasilööke karjääris ja finantskahju, mis tuleneb nende lastehoiuga seotud rollidest ja kohustustest.
Selle probleemi lahendamiseks on EL loonud uued töö- ja eraelu tasakaalustamise normid, et edendada head tasakaalu pere- ja töökohustuste vahel ning pakkuda naistele ja meestele võrdseid võimalusi töökohal ja kodus.
Naistevastase vägivalla lõpetamine
EL on kehtestanud uued meetmed naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastu võitlemiseks.
Ettepaneku eesmärk on tagada kaitse miinimumtase kogu ELis ja kriminaliseerida mitmesugused kuriteod, sealhulgas naiste suguelundite moonutamine ja kübervägivald.
Vägivallaohvrid
On murettekitav, et iga päev tapetakse ELis vähemalt 2 naist lähisuhtepartneri või pereliikme poolt.
Iga kolmas Euroopa naine kogeb füüsilist või seksuaalset vägivalda ning iga teine naine kogeb oma elu mingis etapis seksuaalset ahistamist.
Uute meetmetega käsitletakse olukorda, kus vägivalla eri vormid mõjutavad jätkuvalt ebaproportsionaalselt naisi.
Naistevastase vägivalla lõpetamine (Infograafik)
Vt ka
Mittediskrimineerimine
Tasustamise läbipaistvus ELis
Töötajate õigused
Viimati läbi vaadatud: 5. märts 2026