Piisav miinimumpalk ELis
EL soovib parandada inimeste töö- ja elutingimusi, luues Euroopas piisava miinimumpalga raamistiku.
EL on kehtestanud uued ELi normid, et soodustada piisavat seadusjärgset miinimumpalka Euroopas ning aidata saavutada Euroopas töötajate jaoks paremaid töö- ja elutingimusi.
Nõukogu võttis piisavat miinimumpalka käsitleva direktiivi lõpliku teksti vastu 4. oktoobril 2022.
Kuidas miinimumpalka käsitlevad ELi normid võivad olla kasulikud?
ELis on liikmesriikide vahel suured erinevused töötajate kollektiivlepingutega hõlmatuses ja miinimumpalga tasemes. See on osaliselt tingitud liikmesriikide väga erinevatest tööturumudelitest ja erinevusest sissetulekute tasemes.
Piisavat miinimumpalka käsitleva uue direktiivi eesmärk on aidata saavutada Euroopas töötajate jaoks inimväärsed töö- ja elutingimused.
Õiglased töötingimused
Töötajatel on õigus õiglasele palgale, mis tagab inimväärse elatustaseme. See on kirjas Euroopa sotsiaalõiguste samba õiglaseid töötingimusi käsitleva 2. peatüki 6. põhimõttes.
Euroopa sotsiaalõiguste sammas on ELi institutsioonide juhtide ühine teadaanne, milles nad kohustuvad rakendama sotsiaalpoliitika valdkonnas 20 põhimõtet.
Sotsiaaldialoog ja töötajate kaasamine
Töötajatel või nende esindajatel on õigus neile oluliste küsimuste puhul nõuda, et neid teavitataks ja nendega konsulteeritaks õigel ajal. See on Euroopa sotsiaalõiguste samba 8. põhimõte, mis kuulub samuti 2. peatüki alla.
Kuidas uued ELi normid tagavad parema ja tõhusama miinimumpalga kaitse?
Direktiiviga kehtestatakse uued ELi normid järgmise kohta:
- menetlused seadusjärgse miinimumpalga piisavuse kehtestamiseks ja ajakohastamiseks
- palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamine
- miinimumpalga kaitsele tegeliku juurdepääsu hõlbustamine töötajatele, kellel on liikmesriigi õiguse kohaselt õigus saada miinimumpalka
Seadusjärgse miinimumpalga piisavus
liikmesriikidel, kus on olemas seadusjärgne miinimumpalk, palutakse luua raamistik miinimumpalga kehtestamiseks ja ajakohastamiseks selgete kriteeriumide kohaselt.
Seadusjärgset miinimumpalka ajakohastatakse vähemalt iga kahe aasta tagant (või riikide puhul, kus kasutatakse automaatset indekseerimismehhanismi, hiljemalt iga nelja aasta järel).
Direktiiviga ei nähta siiski ette konkreetset miinimumpalga taset, mille liikmesriigid peavad saavutama.
Palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamine
Kollektiivläbirääkimiste tugevdamine on viis, kuidas võidelda palgavaesuse vastu ja parandada töötingimusi. On täheldatud, et riikides, kus kollektiivläbirääkimised on laialt levinud, on madalapalgaliste töötajate osakaal üldiselt väiksem ja miinimumpalk suurem kui nendes riikides, kus kollektiivläbirääkimisi peetakse vähem.
direktiivi üks eesmärke on suurendada palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimistega hõlmatud töötajate arvu. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid edendama sotsiaalpartnerite suutlikkust pidada kollektiivläbirääkimisi.
Liikmesriigid, kus kollektiivläbirääkimistega hõlmatus on alla 80%, peaksid koostama tegevuskava kollektiivläbirääkimiste edendamiseks. Tegevuskavas tuleks näha ette selge ajakava ja konkreetsed meetmed kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määra järkjärguliseks suurendamiseks.
Mis on kollektiivläbirääkimised?
Kollektiivläbirääkimised on protsess, mille käigus töötajad peavad oma esindajate kaudu läbirääkimisi lepingute üle oma tööandjate või tööandjate organisatsioonidega, et määrata kindlaks oma töötingimused, sealhulgas:
- palk ja hüvitised
- töötunnid ja puhkus
- töötervishoiu ja tööohutuse põhimõtted
Tegelik juurdepääs miinimumpalga kaitsele
Tekstis sätestatu kohaselt võtavad liikmesriigid meetmeid, et parandada töötajate tegelikku juurdepääsu seadusjärgse miinimumpalga kaitsele. Selle eesmärgi saavutamiseks ette nähtud abinõude hulka kuulub:
- tööinspektsioonide tehtav kontroll
- hõlpsasti leitav teave miinimumpalga kaitse kohta
- täitevasutuste suutlikkuse suurendamine, et võtta meetmeid nõudeid mittetäitvate tööandjate suhtes
Andmete kogumine ja aruandlus
Liikmesriigid peaksid jälgima miinimumpalga katvust ja piisavust. Peale selle palutakse neil iga kahe aasta järel anda komisjonile aru järgmise kohta:
- kollektiivläbirääkimistega hõlmatuse määr
- seadusjärgse miinimumpalga tase
- seadusjärgse miinimumpalgaga hõlmatud töötajate osakaal
Liikmesriigid, kus miinimumpalk on kaitstud üksnes kollektiivlepingutega, esitavad aruande nende kollektiivlepingutega kehtestatud madalaimate palgamäärade ja kollektiivlepingutega hõlmamata isikute palkade kohta. Komisjon analüüsib neid andmeid ning esitab nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruandeid.
Töö nõukogus
Euroopa Komisjon esitas oma ettepaneku ELis piisava miinimumpalga kohta kahele kaasseadusandjale – nõukogule ja Euroopa Parlamendile – oktoobris 2020.
Nõukogus töötas ettepanekuga sotsiaalküsimuste töörühm, mis tegeleb tööhõive ja sotsiaalpoliitikaga seotud seadusandliku tegevusega.
Ettepanek: direktiiv piisava miinimumpalga kohta
Saksamaa eesistumise ajal andsid eesistujariik ja komisjon teavet Euroopa Liidus piisavat miinimumpalka käsitleva direktiivi ettepaneku kohta. 2020. aasta detsembris toimunud tööhõive- ja sotsiaalpoliitika nõukogu istungil toimus direktiivi üle lühike arutelu.
Eduaruanne: direktiiv piisava miinimumpalga kohta
Eesistujariik Portugal teavitas ministreid piisavat miinimumpalka käsitleva direktiivi menetlemise seisust. Ministritel oli samuti võimalus vahetada arvamusi ettepaneku paranduste ja oluliste elementide üle.
Aruteludel keskenduti järgmistele küsimustele:
- mõiste „edendada“ lisamine ja sõna „kehtestamiseks“ asendamine
- liikmesriikide mure, et direktiiviga luuakse töötajatele individuaalsed õigused
- erieeskirjad meremeestele (hõlmatud meretöönormide konventsiooniga)
- miinimumpalga kaitse kollektiivläbirääkimiste teel vs. kaitse seadusjärgse miinimumpalga abil
Nende aruteludega sillutati teed võimalikele edasistele sammudele läbirääkimiste jätkamiseks, eesmärgiga jõuda kokkuleppele.
Nõukogu võttis vastu oma seisukoha (üldine lähenemisviis)
Eesistujariik Sloveenia tugines oma töös kolmiku teiste liikmete Saksamaa ja Portugali eesistumisperioodil tehtud edusammudele, mida on tutvustatud eesistujariigi Portugali eduaruandes.
Eesistujariik Sloveenia esitas sotsiaalküsimuste töörühmale neli järjestikust kompromissettepanekut, mida arutati töörühma kuuel täispikal koosolekupäeval ja paljudel kahepoolsetel aruteludel kõigil tasanditel.
Aruteludel keskenduti järgmistele küsimustele:
- liikmesriikide pädevuse kaitsmine miinimumpalga kehtestamisel
- delegatsioonide mure seoses erinevate riiklike töömudelite ja palgakujundussüsteemidega
- erinevad lähenemisviisid piisavuse saavutamiseks
- rõhu asetamine piisavuse ja kollektiivläbirääkimiste edendamisele
- mitte ainult õiglase, vaid ka inimväärse miinimumpalga eesmärgiks seadmine
- selle eelistamine, et liikmesriigid saaksid vabalt valida soovituslikud kontrollväärtused
- võimalus kehtestada kohustus esitada aruanne mitte kord aastas, vaid iga kahe aasta tagant
- töötajate teavitamine
Töös keskenduti mureküsimustele kompromisslahenduste leidmisele ja tekstis tasakaalu saavutamisele, säilitades samal ajal liikmesriikide toetuse ja hoides teksti asjakohaselt ühtlustatuna.
COREPERi 24. novembri 2021. aasta koosolekul toetas delegatsioonide valdav enamus eesistujariigi tehtud tööd.
Detsembris toimunud tööhõive- ja sotsiaalpoliitika nõukogu istungil leppis nõukogu kokku üldises lähenemisviisis ELi õigusakti suhtes, mis käsitleb piisavat miinimumpalka ELis. Ministrid rõhutasid, et kuigi tekst kujutab endast habrast tasakaalu liikmesriikide seisukohtade vahel, kajastab see nende seisukohtade põhiolemust.
Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe uue ELi õigusakti suhtes
2022. aasta juunis saavutas nõukogu esialgse kokkuleppe miinimumpalga direktiivi suhtes, millega esitatakse menetlusraamistik piisava miinimumpalga edendamiseks kogu ELis ja eelkõige selleks, et:
- edendada palgakujundust käsitlevaid kollektiivläbirääkimisi
- edendada piisaval tasemel seadusjärgset miinimumpalka
- parandada kõigi töötajate tegelikku juurdepääsu miinimumpalga kaitsele
COREPER kinnitas saavutatud kokkuleppe ning sellele järgnes ametlik hääletus nii nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis.
Nõukogu võttis vastu direktiivi lõpliku teksti
Nõukogu võttis direktiivi piisava miinimumpalga kohta vastu 4. oktoobril 2022.
Liikmesriikidel on direktiivi ülevõtmiseks siseriiklikusse õigusesse aega kaks aastat.
ELi sotsiaalne mõõde
Piisava miinimumpalga direktiiv on osa ELi kohustusest parandada inimeste elu- ja töötingimusi ELis.
2021. aasta mais leppisid ELi juhid kokku, et jätkavad Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise süvendamist ELi ja liikmesriikide tasandil
Platvormitööd ja äriühingute juhtorganites soolist tasakaalu käsitlevate ELi õigusaktidega tehtav töö on samuti osa ELi pühendumusest tugevama sotsiaalse Euroopa suunas.
Tugevama sotsiaalse Euroopa edendamine (Infograafik)
Viimati läbi vaadatud: 4. veebruar 2025