Lennutransport
EL teeb tööd selle nimel, et luua ohutu, kestlik ja konkurentsivõimeline lennutranspordisektor.
Kestlikum ja enam ühendatud lennutransport
Lennunduse arvele langeb ligikaudu 14% ELi transpordisektori kasvuhoonegaaside heitest. Selle määra vähendamiseks kavatseb EL viia ellu mitu algatust, keskendudes eeskätt keskkonnahoidlikumatele kütustele ja õhuruumi uuenduslikumale korraldusele.
Kestlike lennukikütuste algatus „ReFuelEU Aviation“
Kestlikud lennukikütused (biokütused, sünteetilised kütused ja ringlussevõetud süsiniku põhised kütused) on ühed lühikeses ja keskpikas perspektiivis võtmetähtsusega vahenditest õhusõidukite heitkoguste märkimisväärseks vähendamiseks. Nende potentsiaal aga on suures osas kasutamata, sest kestlike lennukikütuste arendamist takistavad vähene pakkumine ja fossiilkütuste omadest palju kõrgemad hinnad. Sellest tingituna moodustavad niisugused kütused ainult 0,05% lennundussektoris kokku tarbitud kütusekogusest.
Paketi „Eesmärk 55“ raames esitatud algatust „ReFuelEU Aviation“ käsitleva määruse eesmärk on vähendada lennunduse keskkonnajalajälge ja aidata ELil saavutada oma kliimaeesmärke seeläbi, et suurendatakse kestlike lennukikütuste kasutamist, tagades samal ajal kestliku lennutranspordisektori jaoks võrdsed tingimused. Uute normide kohaselt peavad õhusõidukikütuse tarnijad viima 2050. aastaks kestlike kütuste kasutamise määra kõigis ELi lennujaamades 70%-le.
Pakett „Eesmärk 55“: keskkonnahoidlikumate kütuste kasutuselevõtu suurendamine lennundus- ja merendussektoris (Infograafik)
Pärast 2023. aasta aprillis Euroopa Parlamendiga esialgse kokkuleppe saavutamist võttis nõukogu sama aasta oktoobris määruse vastu.
Rahvusvahelise lennunduse kestlikkus
Kõik ELi liikmesriigid on Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) liikmed. Koos teiste liikmetega teevad nad tööd selle nimel, et parandada lennunduse keskkonnatoimet.
Selleks et minimeerida rahvusvahelise tsiviillennunduse kahjulikku mõju kliimale ja edendada rahvusvahelise lennunduse kestlikku kasvu, töötab ICAO meetmete kallal, mille hulka kuuluvad:
- õhusõidukite tehnoloogia täiustamine
- käitamise täiustamine
- kestlikud lennukikütused
- CORSIA (rahvusvahelise lennunduse süsinikdioksiidiheite kompenseerimise ja vähendamise süsteem)
2020. aasta juunis kinnitas EL, et osaleb alates vabatahtliku etapi algusest 1. jaanuaril 2021 CORSIA süsteemis. 2022. aasta detsembris võttis nõukogu lisaks vastu otsuse, millega võimaldatakse liikmesriikidel täita mõningaid CORSIAga seotud kohustusi.
2023. aastal võttis EL vastu ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) muudatuse, mis puudutas ka lennundust. Süsteemi muudeti osana paketist „Eesmärk 55“ ning selle eesmärk oli suurendada sektori panust ELi kliimapoliitikasse ja rakendada CORSIAt ELis.
- Nõukogu võttis vastu otsuse CORSIA süsteemi kohaste lennutranspordi heite kompenseerimise nõuete kohta (pressiteade, 19. detsember 2022)
- „Eesmärk 55“: nõukogu võttis 2030. aasta kliimaeesmärkide saavutamiseks vastu olulised õigusaktid (pressiteade, 25. aprill 2023)
- Rahvusvaheline Tsiviillennundusorganisatsioon (ICAO)
Ühtne Euroopa taevas
Ühtse Euroopa taeva algatuse raames püüavad ELi institutsioonid töötada välja ühtseid norme ja eesmärke Euroopa õhuruumi korraldamiseks. Tõhus lennuliikluse korraldamine peaks aitama vähendada selle sektori heitkoguseid ning tagama piisava läbilaskevõime ja suurema kulutõhususe.
22. septembril 2020 esitas komisjon kehtiva määruse muutmiseks muudetud ettepaneku. 2021. aasta juunis leppis nõukogu kokku üldises lähenemises ühtse Euroopa taeva reformile.
2024. aasta märtsis jõudsid nõukogu ja Euroopa Parlament reformi suhtes esialgsele kokkuleppele, misjärel võtsid mõlemad institutsioonid kokkuleppe ka vastu. Lõplik õigusakt allkirjastati 23. oktoobril 2024 ja see avaldati Euroopa Liidu Teatajas 11. novembril 2024.
Lennureisijate õigused
Lennureisijate õigusi ja lennuettevõtja vastutust käsitlevad määrused juba kaitsevad ELis lennureisijate huve, kui reisijad jäetakse lennult maha või kui nende lend hilineb või tühistatakse. Samuti on nendes määrustes sätestatud õigused, mis lennureisijatel on õnnetuse korral või kui nende pagas läheb kaduma, hävib või saab kahjustada.
Teatavate tekstides nimetatud põhimõtete ebaselguse tõttu aga tehti 2013. aastal ettepanek norme ajakohastada.
Pärast pikki läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga võttis nõukogu 2026. aasta juulis vastu ajakohastatud normid. Uue raamistikuga tugevdatakse ja täpsustatakse reisijate õigusi.
Ajakohastatud normid hõlmavad järgmist:
- selgemad juhised reisi tühistamise või hilinemise korral hüvitise taotlemiseks
- täiendav abi häirete korral
- uued õigused seoses lennule mitteilmumise ja käsipagasiga ning erivajadustega inimestele
- suuremad õigused reisijatele, kui nende teekonda muudetakse
Lennundusohutus
Euroopa lennundusohutuse süsteem põhineb ühistel ohutusnormidel, mida kohaldatakse kõigis ELi riikides. Nende normide järgimise üle teevad järelevalvet Euroopa Komisjon, ELi Lennundusohutusamet (EASA) ja riiklikud lennuametid. Need hõlmavad selliseid võtmetähtsusega valdkondi nagu õhusõidukite ohutus, pilootide väljaõpe, lennujaamad, lennutegevus ja lennuliiklusteenused.
Kõik Euroopa Liidus tegutsevad lennuettevõtjad peavad neid ohutusnorme järgima. Vastasel juhul ettevõtja tegevus keelustatakse ja ettevõtja kantakse lennundusohutusalasesse ELi nimekirja, mida ajakohastatakse regulaarselt ja mis aitab kaitsta reisijaid seeläbi, et neile antakse teavet niisuguste lennuettevõtjate kohta, kelle teenuste kasutamine võib olla ohtlik.
Lisateave muude transpordiliikide kohta
Järgmistelt lehtedelt saate lugeda ELi raudtee-, maantee- ja meretranspordipoliitika kohta.
Seotud sisu
Paremini ühendatud transport
Keskkonnahoidlikum transport
Ohutum transport
Viimati läbi vaadatud: 13. juuli 2026