"Kasutame küpsiseid, et teie sirvimiskogemust parandada. Nõukogu veebisaidi põhifunktsioonide toetamiseks tuleb kasutada vajalikke küpsiseid. Vabatahtlikud küpsised aitavad meil koostada anonüümseid statistilisi koondaruandeid, et paremini kasutajate vajadusi rahuldada.
Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 8.–9. juuni 2023
Peamised tulemused
Siseküsimused, 8. juuni
Varjupaiga- ja rändeküsimused
Nõukogu jõudis kokkuleppele kahes olulises varjupaika ja rännet käsitlevas õigusaktis: varjupaiga- ja rändehaldussüsteemi määrus ning varjupaigamenetluse määrus. Mõlemad õigusaktid on õiglase, tõhusa ja pikaajaliselt kestliku Euroopa uue rände- ja varjupaigapoliitika nurgakivid.
Ränne on Euroopa ühine väljakutse ja vastutus. Meie tänane kokkulepe on suur samm edasi õiglase ja kestliku Euroopa rände- ja varjupaigapoliitika suunas.
Rootsi rändeminister Maria Malmer Stenergard
Varjupaigamenetluse määrusega kehtestatakse kogu ELis ühine menetlus, mida liikmesriigid peavad järgima, kui inimesed taotlevad neilt rahvusvahelist kaitset. Määrus sisaldab piirimenetluse eeskirja, mis võimaldab ELi välispiiridel kiiresti hinnata, kas taotlus on põhjendamatu või vastuvõetamatu.
Varjupaiga- ja rändehalduse määrus peaks asendama kehtiva Dublini määruse. Varjupaiga- ja rändehalduse määruse eesmärk on määrata kindlaks, milline liikmesriik vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Samuti luuakse sellega uus rände haldus- ja solidaarsusmehhanism, mis tagaks rändajate ühtlasema jaotumise kogu ELis.
ELi rände- ja varjupaigaalane õigusraamistik ning rände välismõõde on ühe mündi kaks külge. Nõukogu võttis teadmiseks komisjoni ja eesistujariigi ülevaate rände välismõõtme seisust, sealhulgas sellistes küsimustes nagu ülemaailmsed rändevood ja ELi koostöö välispartneritega rändesurve haldamiseks. Erilist tähelepanu pöörati Vahemere lääneosa / Atlandi rändetee tegevuskavale ning olukorrale Tuneesias, Egiptuses ja Iraagis.
Schengeni ala
Schengeni nõukogu vahetas arvamusi Schengeni ala üldise olukorra üle, tuginedes komisjoni ettekandele oma 2023. aasta Schengeni olukorda käsitleva aruande kohta. Ministrid leppisid kokku valdkondades, millele Schengeni nõukogu peaks Schengeni nõukogu järgmises tsüklis (2023–2024) erilist tähelepanu pöörama:
piirikontrolli kaotamine Bulgaaria ja Rumeeniaga
tagasisaatmissüsteemide tõhustamine
õiguskaitsealase koostöö edendamine organiseeritud kuritegevuse ja uimastikaubanduse vastases võitluses
rände ja piirihaldusega seotud töö tõhustamine
Schengeni nõukogu arutas ka viisavaba reisimise korra järelevalvet. Ministrid kutsusid üles kasutama ELi viisapoliitikat strateegilisemalt. Nad tervitasid üldjoontes komisjoni kavatsust esitada käesoleva aasta teisel poolaastal seadusandlik ettepanek, millega tõhustada viisanõudest vabastamise peatamise korda. See peaks andma ELile parema vahendi, millega võidelda viisavaba reisimise korra kuritarvitamise juhtumite vastu ja oluliselt vähendada ebaseaduslikku rännet ELi, mille põhjuseks on see, et viisanõudest vabastatud naaberriikide viisapoliitika ei ole vastavuses ELi viisapoliitikaga.
Rände, julgeoleku ja õiguse valdkonna IT-süsteemide operatiivjuhtimise eest vastutav ELi amet eu-LISA teavitas ministreid ELi infosüsteemide koostalitlusvõime rakendamisest. Liikmesriigid kasutavad neid süsteeme kuritegevuse vastu võitlemiseks, piiride kontrollimiseks ja rändevoogude haldamiseks. Amet teavitas muu hulgas nende süsteemide rakendamise seisust. Oktoobris toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogu istungil tuleks esitada nende süsteemide tehnilise valmisoleku saavutamise täpsustatud ajakava.
Seoses istungi Schengeni osaga teavitas Rumeenia ka 9. mail 2023 toimunud Schengeni liikmesriikide ministrite foorumist. Rumeenia ja Bulgaaria teavitasid delegatsioone varjupaiga, tagasisaatmise ja piirihalduse valdkonna katseprojektidest. Lõpetuseks andis eesistujariik teavet menetluses olevate Schengeni ala käsitlevate seadusandlike ettepanekute kohta.
Sisejulgeolek/õiguskaitse
Eesistujariik ja komisjon teavitasid ministreid kõrgetasemelise eksperdirühma loomisest, mis tegeleb andmetele juurdepääsuga tõhusa õiguskaitse eesmärgil. Eksperdirühma eesmärk on koostada visioon selle kohta, kuidas lahendada praegusi ja eeldatavaid õiguskaitseprobleeme, võttes arvesse tehnoloogia arengut, näiteks otspunktkrüpteerimisega elektroonilise side või tehisintellekti kasutamist, ning esitada soovitusi ELi poliitika ja õigusaktide väljatöötamiseks.
Kurjategijad kasutavad kuritegude toimepanemiseks üha sagedamini digiteenuseid. Peame tagama, et õiguskaitseasutustel on kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalikud vahendid ning selleks on keskse tähtsusega juurdepääs andmetele. Olen veendunud, et kõrgetasemeline eksperdirühm annab olulise panuse tõhusamasse õiguskaitsesse.
Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer
Alates ulatuslikest üleujutustest kuni metsa- ja maastikupõlengute ja COVID-19ni seisab Euroopa silmitsi üha suurema hulga keerukate ja pikaajaliste kriisidega. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja tõttu on suurenenud ka keemiliste, bioloogiliste, radioloogiliste või tuumaintsidentide (KBRT-intsidendid) oht. Sellega seoses kiitsid ministrid heaks järeldused, milles käsitletakse kogu ühiskonna vastupanuvõime tugevdamist elanikkonnakaitse kontekstis, sealhulgas KBRT-valmisolekut. Nõukogu nõustub, et elanikkonnakaitsel on oluline roll ELi vastupanuvõime tugevdamisel ja KBRT-intsidentide ohu vähendamisel.
Lõunalauas arutati võitlust terrorismi ja vägivaldse äärmusluse vastu. Päevakorras on ka Venemaa Ukraina-vastase agressiooni mõju ELi sisejulgeolekule ja sõja eest põgenevat inimeste ajutine kaitse.
Eesistujariik andis samuti ülevaate olukorrast muude seadusandlike ettepanekutega, milles käsitletakse teemasid alates varjupaiga, rände, piiride ja viisade valdkonnast kuni laste seksuaalse väärkohtlemise ennetamise ja tõkestamise eeskirjadeni.
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Muude küsimuste all tutvustas Sloveenia 3.–4. aprillil 2023 Sloveenias Portorožis toimunud Brdo protsessi ministrite kohtumise järeldusi. Ministrite kohtumisel arutati sisejulgeoleku ja rände valdkonna praeguseid probleeme, keskendudes tihedamale koostööle võitluses rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu. Eesistujariik andis ülevaate ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumisest, mis toimus 20.–21. juunil 2023 Stockholmis. Tulevane eesistujariik Hispaania delegatsioon tutvustas oma tööprogrammi.
ELi ja Ühendkuningriigi konkurentsialane koostööleping
Nõukogu võttis aruteluta vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi Ühendkuningriigiga konkurentsialase koostöö ja teabevahetuse üle.
Leping täiendab 1. mail 2021 jõustunud ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostöölepingut ning hõlmab koostööd Ühendkuningriigi konkurentsiasutustega ELi konkurentsiõiguse kohaldamisega seotud küsimustes.
Nõukogu võttis vastu viis üldist lähenemisviisi – ühised seisukohad ELi õigusaktide eelnõude suhtes, mis on Euroopa Parlamendiga läbirääkimiste alustamise eeltingimus –, et paremini võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, kaitsta avalikku arutelu, võidelda naistevastase vägivalla vastu ja kriminaliseerida ELi sanktsioonide rikkumine.
Võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on eesistujariigi Rootsi peamine prioriteet. Täna tehtud olulised otsused parandavad õiguskaitseasutuste suutlikkust võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, austades samal ajal põhilisi inimõigusi. See tugevdab kõigi ELi liikmesriikide kodanike vabadust ja turvalisust.
Rootsi justiitsminister Gunnar Strömmer
EL tugevdab norme, mis käsitlevad kuriteovahendite ja kriminaaltulu tagasivõitmist ja konfiskeerimist. Lisaks muudele ajakohastustele oleksid liikmesriigid kohustatud lubama teatavatel tingimustel konfiskeerida seletamatu päritoluga vara. Nõukogu leppis selle õigusakti eelnõu suhtes kokku üldises lähenemisviisis.
Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis, mis puudutab kavandatavat õigusakti, milles käsitletakse üldsuse osalemise vastaseid strateegilisi hagisid (SLAPP). Selle eesmärk on takistada põhjendamatuid või kuritarvituslikke hagisid ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate vastu ning kehtestada normid selliste hagide vastaste õiguskaitsevahendite kohta. Tänu kavandatavale ELi õigusaktile saavad isikud, kes seisavad silmitsi vaigistuskaebustega, kasutada mitmeid menetluslikke tagatisi ja kaitset.
Nõukogu leppis kokku oma seisukohas ajakohastada ELi inimkaubandusevastast direktiivi. Muu hulgas kuuluvad direktiiviga hõlmatud ekspluateerimise alla sõnaselgelt sundabielud ja ebaseaduslik lapsendamine. ELi liikmesriigid peavad samuti tagama, et inimkaubanduse ohvritele pakutavaid teenuseid teadlikult kasutavate isikute suhtes võidakse kohaldada sanktsioone.
Naistevastane vägivald
Nõukogu jõudis kokkuleppele õigusakti eelnõu suhtes, milles käsitletakse naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastast võitlust. Muu hulgas kavatseb nõukogu käsitada kogu ELis kuriteona mitmeid tegusid nagu naiste suguelundite moonutamine, küberjälitamine ja küberahistamine. Ettepanekus käsitletakse ka naistevastasest vägivallast teatamist ning ohvrite toetamise ja abistamise meetmeid, sealhulgas hüvitamist ja andmete kogumist.
ELis on iga kolmas naine kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, mille on enamasti toime pannud lähisuhtepartner (2014. aasta andmed). Hinnanguliselt koges üksnes 2020. aastal soolist kübervägivalda iga teine noor naine. Käesolev ettepanek on seega oluline samm soolise vägivalla vastases võitluses.
Nõukogu valmistab ette uut õigusakti, et tagada piiravate meetmete rikkumise käsitamine kuriteona. Sellega kehtestataks miinimumkaristused ELi sanktsioonidest kõrvalehoidmise ja nende rikkumise eest. Nõukogu saavutas selle õigusakti eelnõu suhtes üldise lähenemisviisi.
Lisaks nendele viiele üldisele lähenemisviisile teavitas eesistujariik ministreid ka muudest menetluses olevatest õigusvaldkonna seadusandlikest ettepanekutest, sh Euroopa Parlamendiga käimasolevad arutelud, mis käsitlevad keskkonnakaitset ja õigusemõistmise digitaliseerimist, samuti ettepanek, milles käsitletakse kriminaalmenetluste üleviimist (ühest liikmesriigist teise).
See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:
Muud justiitsministrite istungi päevakorra punktid
Lisaks vahetasid ministrid arvamusi Venemaa Ukraina-vastase agressiooniga seotud ELi piiravate meetmete rikkumiste uurimise ja nende eest vastutusele võtmise üle. Ministrid jagasid teavet oma riigi ametiasutuste poolt sellega seoses võetud meetmete kohta ning arutasid võimalikke parimaid tavasid ja peamisi probleeme. Arutelu näitas, et need uurimised ja vastutusele võtmised on keerulised, kuid ka seda, et paljud probleemid on ühised kõigile liikmesriikidele. Paljud delegatsioonid kinnitasid teabe ja parimate tavade vahetamise ning Eurojusti ja Europoli poolt riiklike ametiasutuste toetamise jätkamise lisaväärtust. Euroopa Ülemkogu kutsus oma 23. märtsi 2023. aasta järeldustes nõukogu ja komisjoni üles tugevdama kõiki vajalikke jõustamisvahendeid ning töötama selleks koos liikmesriikidega välja täielikult kooskõlastatud lähenemisviisi.
Lõunalauaarutelu teema oli arvamuste vahetus organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse õigusaspektide üle ning uurimistoimingute vajaliku tõhususe ja põhiõiguste kaitse vahelise tasakaalu üle.
Ministrid said ülevaate viimastest arengutest seoses Euroopa Prokuratuuriga, mis alustas tegevust 2021. aasta juunis. 2022. aastal algatas Euroopa Prokuratuur 865 uurimist, mille tulemusel on praegu käimas 1117 uurimist, mis puudutavad hinnangulist kahjut 14,1 miljardit eurot.
Eesistujariik andis samuti ülevaate edusammudest, mis on tehtud ELi ühinemisel Euroopa inimõiguste konventsiooniga, ning käsitles seda, mida on selle eesmärgi saavutamiseks veel vaja teha.
Eesistujariik koostas järeldused LGBTI-inimeste turvalisuse kohta Euroopa Liidus.
Muud küsimused
Eesistujariik Rootsi teavitas ministreid ELi ja USA justiits- ja siseministrite kohtumisest, mis toimus 20.–21. juunil 2023 Stockholmis. Läti teavitas delegatsioone Euroopa Nõukogu justiitsministrite konverentsist, mis toimub 11. septembril 2023 Riias.
Seoses isikuandmete edastamisega kolmandatele riikidele andis komisjon ülevaate Jaapanit puudutava kaitse piisavuse otsuse läbivaatamisest, käimasolevast tööst ELi-USA andmekaitseraamistikuga ja 2023. aasta õigusemõistmise tulemustabelist.
Sloveenia minister teavitas delegatsioone genotsiidi, inimsusvastaste kuritegude, sõjakuritegude ja muude rahvusvaheliste kuritegude uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel tehtavat rahvusvahelist koostööd käsitleva uue konventsiooni üle peetavatest läbirääkimistest ja selle vastuvõtmisest.
Lõpetuseks tutvustas järgmine eesistujariik Hispaania oma tööprogrammi.
Ränne on Euroopa ühine väljakutse ja vastutus. Meie tänane kokkulepe on suur samm edasi õiglase ja kestliku Euroopa rände- ja varjupaigapoliitika suunas.
Kurjategijad kasutavad kuritegude toimepanemiseks üha sagedamini digiteenuseid. Peame tagama, et õiguskaitseasutustel on kuritegevuse vastu võitlemiseks vajalikud vahendid ning selleks on keskse tähtsusega juurdepääs andmetele. Olen veendunud, et kõrgetasemeline eksperdirühm annab olulise panuse tõhusamasse õiguskaitsesse.
Võitlus organiseeritud kuritegevuse vastu on eesistujariigi Rootsi peamine prioriteet. Täna tehtud olulised otsused parandavad õiguskaitseasutuste suutlikkust võidelda organiseeritud kuritegevuse vastu, austades samal ajal põhilisi inimõigusi. See tugevdab kõigi ELi liikmesriikide kodanike vabadust ja turvalisust.