Kronoloogia – ELi rände- ja varjupaigapoliitika

Alljärgnev kronoloogia annab ülevaate peamistest etappidest nõukogu ja Euroopa Ülemkogu tehtud töös, millega kujundatakse ELi reageerimine rändesurvele.

Nõukogu on vastu võtnud mitu seadusandlikku akti, et reformida ELi rände- ja varjupaigahalduse õigusraamistikku.

Sellega kehtestatakse normid, mis aitavad:

• nõuetekohaselt hallata saabumisi
• luua tõhusad ja ühtsed menetlused
• tagada koormuse õiglase jagamise liikmesriikide vahel

• Nõukogu võttis vastu ELi rände- ja varjupaigaleppe (pressiteade, 14. mai 2024)

Nõukogu kiitis heaks ühtse loa, mille eesmärk on:

• kehtestada ühtne menetluselamist ja töötamist võimaldava loa taotlemiseks
• tagada kriteeriumidele vastavatele kolmandate riikide kodanikele ühised õigusedlähtuvalt põhimõttest, et neid koheldakse võrdselt selle liikmesriigi kodanikega, kes ühtse loa annab
• taotluste kiirem menetlemine
• ühtse loa omanikele võimalustööandjat vahetada
• selged juhised ühtse loa omanikutöötuks jäämise korral

• Seaduslik ränne: nõukogu andis rohelise tule kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldavale ühtsele loale (pressiteade, 12. aprill 2024)

ELi liikmesriikide esindajad (COREPER) kiitsid heaks nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi vahel 20. detsembril 2023 saavutatud esialgse kokkuleppe viie peamise õigusakti suhtes (mis moodustavad varjupaiga- ja rändepakti), millega reformitakse ELi varjupaiga- ja rändesüsteemi.

Alaliste esindajate komitee andis rohelise tule ka kolmele varjupaiga- ja rändealasele õigusaktile, mille suhtes nõukogu ja parlament olid kokkuleppele jõudnud juba 2022. aastal. Need kolm õigusakti hõlmavad järgmist:

• vastuvõtutingimuste direktiivi läbivaatamine
• miinimumnõuete määruse ajakohastamine
• määrus, millega luuakse ELi ümberasustamisraamistik

• Varjupaiga- ja rändereform: ELi liikmesriikide esindajad ja Euroopa Parlament andsid varjupaiga- ja rändepaktile rohelise tule (pressiteade, 8. veebruar 2024)

Viis ELi õigusakti, milles eesistujariik Hispaania ja Euroopa Parlament on kokku leppinud, puudutavad varjupaiga- ja rändehalduse kõiki etappe alates järgmisest:

• ebaseaduslike rändajate taustakontroll ELi saabumisel
• biomeetriliste andmete võtmine
• varjupaigataotluste esitamise ja menetlemise kord
• varjupaigataotluse menetlemise eest vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise normid
• liikmesriikidevaheline koostöö ja solidaarsus ning toimetulek kriisiolukordadega, sealhulgas rändajate ärakasutamise juhtumitega

• Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid läbimurde ELi varjupaiga- ja rändesüsteemi reformimisel

ELi liikmesriikide esindajad jõudsid kokkuleppele Euroopa ühise varjupaiga- ja rändepoliitika lõplikus komponendis.

Liikmesriigid kinnitasid oma läbirääkimisvolitused määruse suhtes, mis käsitleb kriisiolukordi, sealhulgas rände ärakasutamist, ning vääramatut jõudu rände- ja varjupaigaküsimuste valdkonnas. See seisukoht on aluseks nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi vahelistele läbirääkimistele.

• Rändepoliitika: nõukogu leppis kokku volitustes kriisiolukordi käsitleva ELi akti suhtes (pressiteade, 4. oktoober 2023)

Eesistujariik esitas ministritele eduaruande kõigi varjupaiga- ja rändeleppe seadusandlike ettepanekute kohta.

Nõukogu ja Euroopa Parlament peavad praegu nn kolmepoolseid läbirääkimisi viie seadusandliku ettepaneku üle. Kõigi nende ettepanekutega reformitakse Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ning luuakse ühine ELi raamistik, mis hõlmab kõiki varjupaiga- ja rändehalduse aspekte. Mõlemad institutsioonid soovivad läbirääkimised lõpule viia ja võtta erinevad seadusandlikud ettepanekud ametlikult vastu enne parlamendi praeguse koosseisu ametiaja lõppu.

Ministritele anti ka ülevaade rände välismõõtme olukorrast. See on seotud ELi poliitikaga rändeprobleemide lahendamiseks, mida EL jagab teiste mandrite ja riikidega. Komisjon esitas ajakohastatud ülevaate edusammudest kolmandate partnerriikidega tehtavas koostöös.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 4.–5. detsember 2023

Eesistuja märkis, et Euroopa Ülemkogu väljendab sügavat kurbust paljude inimelude kaotuse pärast, mille põhjustas hiljutine tragöödia Vahemerel.

Vaadati terviklikult läbi rändeolukord ELi välispiiridel ja ELi sees ning võeti teadmiseks Euroopa reageerimise raames siiani tehtud töö.

Nõukogu eesistujariik ja komisjon teavitasid Euroopa Ülemkogu järjepidevatest edusammudest, mida on tehtud ülemkogu 9. veebruari 2023. aasta järelduste rakendamisel, keskendudes rände välisaspektidele ja nende rahastamismehhanismidele.

Euroopa Ülemkogu jätkab selle töö jälgimist.

• Euroopa Ülemkogu, 29.–30. juuni 2023
• Euroopa Ülemkogu eesistuja järeldused rände välismõõtme kohta

Nõukogu on jõudnud kokkuleppele kahes peamises varjupaiga- ja rändealases määruses.

Varjupaigamenetluse määrus

Varjupaigamenetluse määrusega kehtestatakse kogu ELis ühine menetlus, mida liikmesriigid peavad järgima, kui inimesed taotlevad neilt rahvusvahelist kaitset.

Varjupaiga- ja rändehalduse määrus

Kui varjupaiga- ja rändehalduse määruse suhtes saavutatakse kokkulepe, peaks see asendama kehtiva Dublini määruse. Dublini määruses sätestatakse eeskirjad, et määrata kindlaks, milline liikmesriik vastutab varjupaigataotluse läbivaatamise eest. Varjupaiga- ja rändehalduse määrusega ühtlustatakse neid eeskirju ja lühendatakse tähtaegu.

Praeguse süsteemi tasakaalustamiseks, kus valdava enamiku varjupaigataotluste eest vastutavad üksikud liikmesriigid, tehakse ettepanek luua uus solidaarsusmehhanism, mis on lihtne, prognoositav ja toimiv. Uutes eeskirjades on ühendatud kohustuslik solidaarsus ja liikmesriikide paindlikkus, et otsustada milline on nende individuaalse osaluse ulatus.

• Rändepoliitika: nõukogu jõudis kokkuleppele peamistes varjupaiga- ja rändealastes õigusaktides (pressiteade, 8. juuni 2023)

The Council has agreed its position on an update of an EU law that deals with legal migration to the EU labour market. The updated rules streamline the application procedure and make it more effective.

Thanks to this international recruitment of talent should get a boost, more rights for third-country workers and their equal treatment compared to EU workers should reduce labour exploitation.

• Legal migration: Council settles on negotiating position for review of Single Permit Directive (press release, 8 June 2023)

Nõukogu eesistujariik ja komisjon teavitasid Euroopa Ülemkogu edusammudest, mida on tehtud ülemkogu veebruari järelduste rändealase osa rakendamisel.

Juhid kutsusid üles neid järeldusi kiiresti rakendama ning vaatavad rakendamise läbi juunis.

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 23. märts 2023

Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel Brüsselis arutasid ELi riigipead ja valitsusjuhid rändeolukorda. Nad hindasid, kuidas on rakendatud Euroopa Ülemkogu varasemaid järeldusi tervikliku rännet käsitleva lähenemisviisi kohta kooskõlas ELi põhimõtete ja väärtuste ning põhiõigustega, keskendudes järgmisele:

• intensiivsem välistegevus
• tagasisaatmine ja tagasivõtmine
• ELi välispiiride kontroll
• võitlemine rändajate ärakasutamise, inimkaubanduse ja rändajate smugeldamise vastu
• andmed rändevoogude kohta
• rände- ja varjupaigalepe

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine (peamised tulemused, 9. veebruar 2023)

Nõukogu kiitis heaks läbirääkimisvolitused kahe varjupaiga- ja rändealase õigusakti kohta, tuginedes komisjoni poolt rände- ja varjupaigaleppe raames esitatud ettepanekutele:

• Eurodaci määruse eesmärk on aidata liikmesriikidel paremini jälgida varjupaigataotlejate ja riigis ebaseaduslikult viibivate isikute liikumist ELis
• taustakontrolli määrus aitab tugevdada isikute kontrolli välispiiridel

Lisaks kinnitasid 21 liikmesriiki või assotsieerunud riiki solidaarsusdeklaratsiooni vastuvõtmist, milles nähakse ette vabatahtliku solidaarsusmaksu mehhanism ümberpaigutamiste või muud liiki panustamise, eelkõige rahalise toetuse vormis.

• Nõukogu võttis vastu Eurodaci ja taustakontrolli määrusi puudutavad läbirääkimisvolitused ning 21 riiki võtsid vastu solidaarsusdeklaratsiooni (pressiteade, 22. juuni 2022)
• IT-süsteemid kuritegevuse vastu võitlemiseks ja ELi piiride kindlustamiseks (taustteave)

Nõukogu võttis vastu määruse, mis käsitleb ühtekuuluvusmeetmeid pagulaste toetamiseks Euroopas (CARE), mis võimaldab ühtekuuluvuspoliitika vahendite kiiret eraldamist ja ümberjaotamist. See tagab, et pagulasi vastuvõtvatel liikmesriikidel on piisavalt ressursse, et täita kasvavaid vajadusi seoses majutuse, hariduse ja tervishoiuga.

Lisaks saavad liikmesriigid kasutada ühtekuuluvust ja Euroopa territooriume toetavat taasteabi (REACT-EU), mis on üks suurimaid pandeemiajärgseid ELi avaliku sektori investeerimisprogramme.

Nõukogu võttis samuti vastu ettepaneku:

• kasutada kuni 420 miljonit eurot 2014.–2020. aasta siseküsimuste fondi järelejäänud vahendeid
• võimaldada liikmesriikidel ning muudel avaliku või erasektori rahastajatel teha 2021.–2027. aasta Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi raames täiendavaid sissemakseid

Sellega nähakse ette lisavahendid Ukraina sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmiseks.

• Ukraina: 17 miljardit eurot ELi vahenditest pagulaste aitamiseks (pressiteade, 4. aprill 2022)

EL otsustas kehtestada ajutise kaitsemehhanismi. Selle eesmärk on leevendada survet riiklikele varjupaigasüsteemidele ja võimaldada põgenikel kasutada ühtlustatud õigusi kogu ELis. Need õigused on muu hulgas:

• elamisõigus
• juurdepääs tööturule ja eluasemele
• arstiabi
• juurdepääs laste haridusele

Ajutine kaitse on inimeste massilise sissevoolu korral kasutamiseks mõeldud erakorraline mehhanism, mille eesmärk on pakkuda viivitamatut ja kollektiivset kaitset põgenikele, kes ei saa oma päritoluriiki tagasi pöörduda.

• Ukraina: nõukogu kehtestas sõja eest põgenevatele isikutele ajutise kaitse (pressiteade, 4. märts 2022)

Alates 19. jaanuarist 2022 alustab Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) asemel tööd Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA).

Uus amet vastutab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise parandamise eest, pakkudes liikmesriikidele tõhustatud operatiiv- ja tehnilist abi ning aidates ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist.

• Euroopa Liidu Varjupaigaamet (veebisait)

Nõukogu võttis vastu määruse, millega luuakse ELi varjupaigaamet. Nimetatud määruse eesmärk on parandada varjupaigapoliitika kohaldamist ELis, muutes praeguse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) täieõiguslikuks ametiks.

Amet vastutab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise parandamise eest järgmiselt:

• annab liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist abi
• aitab ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist

• Rände- ja varjupaigalepe: nõukogu võttis vastu määruse, millega luuakse ELi varjupaigaamet (pressiteade, 9. detsember 2021)

ELi juhid kutsusid Euroopa Komisjoni ning ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles tagama kaheksa prioriteetseid päritolu- ja transiidiriike puudutava tegevuskava toimivuse ning need tegevuskavad viivitamata rakendama.

Euroopa Ülemkogu väljendas selgelt seisukohta, et ta ei aktsepteeri kolmandate riikide katseid kasutada rändajaid ära poliitilistel eesmärkidel. Ülemkogu kordas, et on kindel otsuses tagada tõhus kontroll ELi välispiiride üle ning rõhutas vajadust tagada tulemuslik tagasisaatmine ning tagasivõtulepingute täielik rakendamine.

ELi riigipead ja valitsusjuhid ütlesid, et EL avaldab jätkuvalt vastupanu käimasolevale Valgevene režiimi poolt korraldatud hübriidrünnakule, sealhulgas kehtestades täiendavaid piiravaid meetmeid isikute ja juriidiliste üksuste suhtes.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 21.–22. oktoober 2021
• ELi suhted Valgevenega

Nõukogu võttis vastu sinise kaardi direktiivi. Uute normidega, millega asendatakse olemasolevad, ühtlustatakse veelgi kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate riiki sisenemise ja seal elamise tingimusi ning suurendatakse ELi sinise kaardi atraktiivsust.

Uue süsteemi eesmärk on meelitada ligi ja hoida kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid, eelkõige oskustööjõu puuduse all kannatavates sektorites.

Kogu ELi hõlmava vastuvõtusüsteemiga:

• kehtestatakse kaasavamad tingimused
• lihtsustatakse menetlusi
• hõlbustatakse ELi-sisest liikuvust
• lihtsustatakse perekonna taasühinemist
• tagatakse väga lihtne juurdepääs tööturule

• Seaduslik ränne: nõukogu võttis vastu sinise kaardi direktiivi, et meelitada ligi kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid (pressiteade, 7. oktoober 2021)

Siseministrid arutasid olukorra arenemist Afganistanis, täpsemalt selle võimalikku mõju rahvusvahelise kaitse, rände ja julgeoleku valdkonnas ning võtsid vastu selleteemalise avalduse.

Nad rõhutasid vajadust jätkata tegevuse koordineerimist rahvusvaheliste partneritega piirkonna stabiliseerimiseks ning tagada humanitaarabi jõudmine haavatavate elanikkonnarühmadeni. Samuti märkisid nad vajadust jätkata koostööd, et ennetada ebaseaduslikku rännet kõnealusest piirkonnast ning kaitsta tõhusalt ELi välispiire ja hoida ära ebaseaduslik sisenemine.

• Avaldus olukorra kohta Afganistanis (31. august 2021)

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlamendi esindajad jõudsid esialgsele kokkuleppele ELi Varjupaigaameti määruse suhtes.

Kavandatava määruse eesmärk on parandada varjupaigapoliitika kohaldamist ELis, muutes praeguse Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) täieõiguslikuks ametiks. Amet vastutab Euroopa ühise varjupaigasüsteemi toimimise parandamise eest järgmiselt:

• annab liikmesriikidele operatiiv- ja tehnilist abi
• aitab ühtlustada rahvusvahelise kaitse taotluste hindamist

• ELi varjupaigaamet: nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe (pressiteade, 29. juuni 2021)

ELi juhid leppisid kokku, et inimeste hukkumise ärahoidmiseks ja Euroopa piiridele avalduva surve vähendamiseks intensiivistatakse ELi välistegevuse osana vastastikku kasulikke partnerlusi ja koostööd päritolu- ja transiidiriikidega.

Selles ühises lähenemisviisis tuleks käsitleda kõiki rändeteid ning:

• see peaks olema pragmaatiline, paindlik ja kohandatud
• selle raames tuleks Euroopa tiimina kasutada kõiki olemasolevaid vahendeid ja stiimuleid
• selle elluviimine peaks toimuma tihedas koostöös ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga

ELi riigipead ja valitsusjuhid kutsusid Euroopa Komisjoni ja kõrget esindajat üles, et nad koostöös liikmesriikidega:

• tõhustaksid viivitamatult konkreetseid meetmeid prioriteetsete päritolu- ja transiidiriikidega
• esitaksid 2021. aasta sügisel prioriteetseid päritolu- ja transiidiriike puudutavad tegevuskavad

Euroopa Ülemkogu mõistis hukka ja lükkas tagasi igasugused kolmandate riikide katsed kasutada rändajaid ära poliitilistel eesmärkidel.

• Euroopa Ülemkogu, 24.–25. juuni 2021 (peamised tulemused)

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid esialgsele kokkuleppele direktiivi eelnõu suhtes, millega kehtestatakse ELi elama ja töötama tulevate kolmandatest riikidest pärit kõrgelt kvalifitseeritud kodanike riiki sisenemise ja seal elamise tingimused.

Nn sinise kaardi direktiivi eesmärk on meelitada ligi ja hoida kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid, eelkõige sektorites, kus on oskustööjõu puudus. Uute reeglitega:

• kehtestatakse kaasavamad vastuvõtutingimused
• lihtsustatakse menetlusi
• hõlbustatakse ELi-sisest liikuvust
• lihtsustatakse perekonna taasühinemist
• tagatakse lihtne juurdepääs tööturule

• Seaduslik ränne: nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid kõrgelt kvalifitseeritud töötajate ligimeelitamise kava suhtes esialgse kokkuleppe (pressiteade, 18. mai 2021)

Pärast Euroopa Parlamendi 16. detsembril 2020 antud nõusolekut võttis nõukogu vastu määruse, millega määratakse kindlaks ELi mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027. Määrusega EL 27 jaoks ette nähtud pikaajaline eelarve on 1074,3 miljardit eurot.

Rände ja piirihalduse valdkonna kulutused ulatuvad järgmise seitsme aasta jooksul 22,7 miljardi euroni. Rände ja piirihalduse valdkonnale ette nähtud toetust on oluliselt suurendatud, sealhulgas nähakse 2027. aastaks ette kuni 10 000 piirivalvuriga alalise koosseisu rahastamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti käsutuses.

• ELi pikaajaline eelarve 2021–2027 (taustteave)

Euroopa Komisjon esitas 23. septembril 2020 uue rände- ja varjupaigaleppe ning viis uut seadusandlikku ettepanekut ELi varjupaiganormide reformimiseks.

ELi ministrid arutasid selle leppe põhielemente, sealhulgas välismõõdet, kavandatavat sisenemiseelset etappi, solidaarsusmehhanismi, rände- ja varjupaigaküsimuste liidusisest haldamist, mitmesuguseid vahendeid tagasisaatmise parandamiseks, asutuste rolli, seaduslikke võimalusi Euroopasse sisenemiseks ning integratsiooni.

• Siseministrite videokonverents (14. detsember 2020)

Olukorrast kõige otsesemalt mõjutatud liikmesriigid, komisjon ja asjaomased ELi ametid teavitasid siseministreid viimastest sündmustest ELi ja Türgi piiril. Ministrid hindasid ka seda, kuidas edeneb siseministrite 4. märtsi avalduses nimetatud meetmete rakendamine, sealhulgas Frontexi piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamine ja täiendava tehnilise abi andmine.

Eesistuja Charles Michel ja president Ursula von der Leyen kohtusid Brüsselis Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga. Juhid arutasid kahepoolseid suhteid, ELi ja Türgi rändeteemalise avalduse rakendamist, julgeolekut ja stabiilsust piirkonnas ning Süüria kriisi.

Tänane kohtumine president Erdoğaniga on suur samm õiges suunas. Nii Türgi kui ka EL peavad tegema tööd ELi ja Türgi rändeteemalise avalduse täielikuks rakendamiseks, et maandada pingeid. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel

• Eesistuja Charles Micheli sõnavõtt pärast kohtumist Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga, 9. märts 2020

Nõukogu tunnistab suurenenud rändekoormust ja -riske, millega Türgi oma territooriumil silmitsi seisab, ning märkimisväärseid jõupingutusi, mida see riik on teinud 3,7 miljoni rändaja ja pagulase vastuvõtmiseks. Ministrid kinnitavad taas samuti ELi täielikku solidaarsust Kreekaga, kes seisab silmitsi enneolematu olukorraga, ning Bulgaaria, Küprose ja teiste liikmesriikidega nende jõupingutustes hallata ELi välispiire.

• Välisasjade nõukogu avaldus (pressiteade, 6. märts 2020)

Siseministrid arutasid olukorda ELi välispiiridel ja väljendasid solidaarsust Kreeka, Bulgaaria, Küprose ja teiste liikmesriikidega, kes võivad olla sarnases olukorras ja teha samamoodi jõupingutusi ELi välispiiri haldamiseks. Samuti lubasid ministrid suurendada surve all olevatele piirkondadele antavat toetust, sealhulgas Frontexi piirivalve kiirreageerimisrühma lähetamise ja täiendava tehnilise abi andmise kaudu.

• Avaldus olukorra kohta ELi välispiiridel, 4. märts 2020

ELi siseministrid arutasid eesistujariik Soome koostatud aruande alusel ELi rände- ja varjupaigapoliitika tulevikku. Mõttevahetuse käigus pidasid ministrid tervitatavaks komisjoni kavatsust esitada uus rände- ja varjupaigapakt. Nad kinnitasid vajadust tervikliku rändekäsituse järele, mis hõlmaks kogu valitsemissektorit ja kogu rändetee põhist lähenemist.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 2.-3.12.2019

Nõukogu võttis vastu Euroopa piiri- ja rannikuvalve muudetud määruse. Kõnealust ametit tugevdatakse, andes talle rohkem töötajaid ja tehnilist varustust. Ametile antakse ka suuremad volitused toetada liikmesriikide tegevust, eriti piirikontrolli, tagasisaatmise ja kolmandate riikidega tehtava koostöö valdkonnas.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve: nõukogu võttis vastu muudetud määruse (pressiteade, 8.11.2019)

Siseministrid arutasid rände olukorda. Nad analüüsisid rändeolukorda ELis kõigil rändeteedel, pöörates erilist tähelepanu saabumiste arvu suurenemisele Vahemere idaosas. Samuti võtsid nad teadmiseks Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Malta hiljutise deklaratsiooni ajutise maabumiskorra kohta.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 7.–8.10.2019

Nõukogu pikendas operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati kuni 31. märtsini 2020.

Operatsiooni mereväe vahendite kasutamine on ajutiselt peatatud ajal, mil ELi liikmesriigid jätkavad Euroopa Ülemkogu 2018. aasta juuni järelduste järelmeetmena tööd asjakohastel foorumitel, et leida lahendus maabumise küsimusele.

• Operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati pikendati 30. septembrini 2019 (pressiteade, 29.3.2019)

ELi juhid kutsusid üles arendama edasi täielikult toimivat terviklikku rändepoliitikat ELi strateegilises tegevuskavas 2019–2024.

„Jätkame ja süvendame koostööd päritolu- ja transiidiriikidega ebaseadusliku rände ja inimkaubanduse vastu võitlemiseks ning tulemusliku tagasisaatmise tagamiseks. Sisemõõtme osas on meil vaja leppida kokku tõhusas rände- ja varjupaigapoliitikas. Dublini määruse osas tuleb saavutada konsensus, et reformida seda vastutuse ja solidaarsuse tasakaalu alusel, võttes arvesse otsingu- ja päästeoperatsioonide tulemusena maabunud inimesi.“ Strateegiline tegevuskava aastateks 2019–2024

• Uus strateegiline tegevuskava 2019–2024

Nõukogu võttis vastu määruse, et parandada sisserände kontaktametnike Euroopa võrgustiku toimimist. Uute normidega suurendatakse koostööd ja koordineerimist sisserände kontaktametnike vahel, kelle liikmesriigid või EL on lähetanud kolmandatesse riikidesse tegelema sisserändega seotud küsimustega.

• Sisserände kontaktametnikud: nõukogu võttis vastu uued normid töö koordineerimise parandamiseks (pressiteade, 14.6.2019)

Nõukogu leppis kokku osalises läbirääkimisseisukohas muudetud tagasisaatmisdirektiivi suhtes. Uute eeskirjade eesmärk on suurendada ebaseaduslike rändajate tõhusa tagasisaatmise määra. See seisukoht hõlmab direktiivi kavandatava läbivaatamise kõiki aspekte peale sätete, mis käsitlevad tagasisaatmiste puhul kohaldatavaid piirimenetlusi.

• Rändepoliitika: nõukogu leppis kokku osalises läbirääkimisseisukohas tagasisaatmisdirektiivi suhtes (pressiteade, 7.6.2019)

EL laiendab oma toetuse kohaldamisala rände, piirihalduse ja julgeoleku valdkonna meetmete puhul, et aidata lahendada suurenevaid probleeme. Nõukogu leppis kokku osalistes üldistes lähenemisviisides kolme siseküsimustealase valdkondliku ettepaneku suhtes, mis on seotud mitmeaastase finantsraamistikuga (2021–2027).

• Rändepoliitika: nõukogu leppis kokku osalises läbirääkimisseisukohas tagasisaatmisdirektiivi suhtes (pressiteade, 7.6.2019)

Nõukogu võttis vastu viisaeeskirja muudatused, millega täiendatakse olemasolevaid vahendeid ebaseaduslikust rändest tulenevate väljakutsetega tegelemiseks.

• Viisapoliitika: EL ajakohastas eeskirju, et parandada seadusliku reisimise tingimusi ning võidelda ebaseadusliku rände vastu (pressiteade, 6.6.2019)

ELi suursaadikud kinnitasid nõukogu nimel Euroopa Parlamendi ja nõukogu eesistujariigi Rumeenia vahel saavutatud mitteametliku kokkuleppe Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse suhtes. Euroopa Parlament ja nõukogu peavad uued normid nüüd ametlikult vastu võtma.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve: nõukogu kinnitas suuremate volituste andmise (pressiteade, 1.4.2019)

Nõukogu pikendas operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati kuni 30. septembrini 2019.

Operatsiooni ülemale on tehtud ülesandeks ajutiselt peatada selle pikendatud mandaadi ajaks operatiivsetel põhjustel operatsiooni mereressursside lähetamine. ELi liikmesriigid jätkavad Euroopa Ülemkogu 2018. aasta juuni järelduste järelmeetmena tööd asjakohastel foorumitel, et leida lahendus maabumise küsimusele.

• Operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati pikendati 30. septembrini 2019 (pressiteade, 29.3.2019)

ELi suursaadikud leppisid kokku Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse suhtes võetavas nõukogu läbirääkimisseisukohas. Nimetatud volituste põhjal alustab nõukogu eesistujariik Rumeenia läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit (Frontex) tugevdatakse personali ja tehniliste seadmete täiendamise teel. Ametile antakse ka suuremad volitused toetada liikmesriikide tegevust piirivalve, tagasisaatmise ja kolmandate riikidega tehtava koostöö valdkonnas.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve: nõukogu leppis kokku oma läbirääkimisseisukoha (pressiteade, 20.2.2019)

ELi suursaadikud kinnitasid nõukogu nimel Euroopa Parlamendi ja nõukogu eesistujariigi Rumeenia vahel saavutatud mitteametliku kokkuleppe viisaeeskirja muutmist käsitleva ettepaneku kohta.

Uute eeskirjadega parandatakse tingimusi seaduslike reisijate jaoks ning nähakse ette täiendavad vahendid ebaseaduslikust rändest tulenevate väljakutsetega tegelemiseks.

• Viisapoliitika: nõukogu kinnitas kokkuleppe viisaeeskirja muutmise kohta (pressiteade, 20.2.2019)

Nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament jõudsid mitteametlikule kokkuleppele uutes normides, et parandada Euroopa sisserände kontaktametnike võrgustiku toimimist. Liikmesriigid ja EL lähetavad kontaktametnikke kolmandatesse riikidesse rändealaste küsimustega tegelemiseks.

• Sisserände kontaktametnikud: nõukogu eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid esialgse kokkuleppe (pressiteade, 18.2.2019)

Nõukogu pikendas operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati kuni 31. märtsini 2019. Selle operatsiooni eesmärk on lõhkuda rändajate smugeldajate ja inimkaubitsejate ärimudel Vahemere lõunapiirkonna keskosas.

• Operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati pikendati 31. märtsini 2019 (pressiteade, 21.12.2018)

ELi juhid arutasid detsembrikuisel ELi tippkohtumisel rändeküsimusi. Nad kutsusid üles ELi rändealast välispoliitikat edasi arendama ja ellu viima.

Seoses liidu sisepoliitikaga kutsusid juhid kaasseadusandjaid üles viima kiiresti lõpule läbirääkimised Euroopa piiri- ja rannikuvalve üle.

Ühtlasi kutsusid nad üles tegema lisapingutusi, et viia lõpule läbirääkimised varjupaigaameti, tagasisaatmisdirektiivi ja ELi varjupaigasüsteemi reformi üle.

• Euroopa Ülemkogu, 13.-14.12.2018

Nõukogu jõudis kokkuleppele osalises üldises lähenemisviisis Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva ettepaneku suhtes, mis hõlmab sätteid tagasisaatmise ja kolmandate riikidega tehtava koostöö kohta.

Kavandatavad normid võimaldavad Frontexil:

• anda liikmesriikidele tagasisaatmisoperatsioonides tehnilist ja operatiivabi
• tõhustada lisaks naaberriikidega tehtavale koostööle ka muude kolmandate riikidega tehtavat koostööd

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve: nõukogu jõudis tagasisaatmise ja kolmandate riikidega tehtava koostöö suhtes osalisele kokkuleppele (pressiteade, 6.12.2018)

Nõukogu leppis kokku konkreetsetes meetmetes, millega tõhustada rändajate smugeldamise võrgustike vastast võitlust. See on vastuseks ELi juhtide üleskutsele, mille nad tegid oma oktoobri kohtumisel.

Konkreetsete meetmete aluseks peaks olema:

• asutustevaheline tõhustatud lähenemisviis nii ELi kui ka riikide tasandil
• olemasolevate operatiivvahendite vaheliste sünergiate tõhusaim ärakasutamine
• ELi välisvahendite maksimaalne kasutamine

• Rändajate smugeldamine: nõukogu kiitis heaks smugeldamisvõrgustike vastase võitluse meetmed (pressiteade, 6.12.2018)

ELi juhid kutsusid üles hoogustama rändajate smugeldamise vastast võitlust. Selleks kutsusid nad nõukogu üles töötama detsembriks välja vastavad meetmed.

Juhid ütlesid samuti, et ebaseadusliku rände jätkuvaks ennetamiseks on vaja rohkem ära teha. Nad kutsusid üles tugevdama koostööd päritolu- ja transiidiriikidega.

Lisaks palusid juhid Euroopa Parlamendil ja nõukogul vaadata esmajärjekorras läbi rännet ja varjupaika käsitlevad hiljutised komisjoni ettepanekud.

• Euroopa Ülemkogu, 18.10.2018

Nõukogu arutas komisjoni ettepanekut laiendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti volitusi ja suurendada selle töötajate arvu 2020. aastaks 10 000ni. Siseministrid väljendasid üldist soovi tugevdada ameti volitusi, eelkõige tagasisaatmiste ja kolmandate riikidega tehtava koostöö vallas. Samuti vahetasid nad arvamusi Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti alalise korpuse suuruse, koosseisu, ülesannete ja volituste ning korpuse täielikuks loomiseks vajaliku ajakava kohta.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 11.-12.10.2018

Riigipead ja valitsusjuhid kohtusid rändeteemalisel mitteametlikul tööõhtusöögil Salzburgis. Juhid leppisid kokku koostöö tugevdamises kolmandate riikidega, sealhulgas Egiptusega. Donald Tusk kohtub veel septembris president al-Sisiga, et seda koostööd edendada. Sellega seoses leppisid juhid kokku korraldada 2019. aasta veebruaris tippkohtumine Araabia Riikide Liigaga.

• Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, 19.-20.9.2018

ELi liikmesriigid leppisid kokku, kuidas anda ELi Türgi pagulasrahastule veel 3 miljardit eurot Süüria pagulaste toetamiseks:

• 2 miljardit eurot eraldatakse ELi eelarvest
• 1 miljard eurot eraldavad liikmesriigid vastavalt nende osale ELi kogurahvatulus

• Türgi pagulasrahastu: liikmesriigid leppisid kokku täiendava rahastamise üksikasjades (pressiteade, 29.6.2018)

Brüsselis toimunud kahepäevasel tippkohtumisel leppisid ELi juhid kokku meetmetes, millega tugevdatakse inimsmugeldajate vastast võitlust ja vähendatakse veelgi ebaseaduslikku rännet kõigil rändeteedel.

ELi juhid toetasid piirkondlike maabumisplatvormide kontseptsiooni väljatöötamist otsingu- ja päästeoperatsioonide käigus merel päästetute jaoks.

• Euroopa Ülemkogu, 28.-29.6.2018

Nõukogu on võtnud ELi õigusesse üle ÜRO poolt 7. juunil kuue Liibüas tegutseva inimkaubitseja ja -smugeldaja suhtes kehtestatud sanktsioonid. See on esimene kord, kui ÜRO kehtestab sanktsioonid inimkaubitsejate suhtes.

• Võitlus inimsmugeldamisega Liibüas: EL kehtestas kooskõlas ÜRO otsusega sanktsioonid kuue inimkaubitseja ja -smugeldaja suhtes (pressiteade 14.6.2018)

Siseministrid arutasid praegust olukorda ja edasist tegevust mitmes rändeküsimuses. Nad arutasid, kuidas tõhustada tehtavat tööd erinevates valdkondades, sealhulgas:

• toetust ELi ametitele
• ELi-Türgi avalduse jätkuvat austamist
• ELi Aafrika usaldusfondi piisavat rahastamist
• Lääne-Balkani partnerite toetamist

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 4.-5.6.2018

Nõukogu andis Euroopa Investeerimispangale loa suurema laenu andmiseks ELi-välistele projektidele, mis tegelevad rändeküsimustega. 3,7 miljardit eurot on mõeldud avaliku ja erasektori projektidele, mis on suunatud rände algpõhjustega tegelemiseks.

• EIP: nõukogu kiitis heaks täiendava 3,7 miljardi euro eraldamise rändeküsimustega tegelemiseks (pressiteade, 27.2.2018)

Euroopa Ülemkogu pidas mõttevahetuse ELi rändepoliitika välis- ja sisemõõtme üle. Nad hindasid, mis on viimasel kahel aastal hästi toiminud ja mis mitte, ning arutasid võimalusi rändepoliitika tugevdamiseks.

ELi juhid ütlesid samuti, et püüavad jõuda Dublini süsteemi reformi üle kokkuleppele 2018. aasta juuniks. Mõttevahetus peeti eesistuja Tuski poolt enne tippkohtumist laiali saadetud märgukirija alusel.

• Euroopa Ülemkogu (14.-15.12.2017)

ELi suursaadikud leppisid kokku volitustes läbirääkimiste pidamiseks kavandatavate eeskirjade üle, mis käsitlevad varjupaigataotlejate kvalifitseerumist ning varjupaigataotlejatele paremate elutingimuste võimaldamist kogu ELis. Eesistujariik alustab nüüd läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

• Varjupaigataotlejate vastuvõtutingimused: nõukogu leppis kokku läbirääkimisvolitustes (pressiteade, 29.11.2017)

Nõukogu võttis vastu määruse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta ning määruse, millega muudetakse Schengeni piirieeskirju riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi osas.

Süsteemis registreeritakse teave Schengeni ala välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, riigist väljumise ja neile antud sisenemiskeelu kohta.

• Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem: lõplik vastuvõtmine nõukogus (pressiteade, 20.11.2017)

ELi suursaadikud leppisid kokku volitustes läbirääkimiste pidamiseks määruse üle, millega luuakse ELi ümberasustamisraamistik varjupaigataotlejate vastuvõtmiseks.

Määruse eelnõuga püütakse:

• pakkuda seaduslikke ja turvalisi võimalusi ELi saabumiseks
• näha ette ümberasustamist ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmist käsitlevad ühised eeskirjad
• aidata leevendada survet kolmandates riikides, kuhu suur hulk varjupaigataotlejaid on ümber asunud

• ELi ümberasustamisraamistik: nõukogu on valmis alustama läbirääkimisi (pressiteade, 15.11.2017)

ELi juhid otsustasid toetada veelgi rohkem Itaalia ja Liibüa koostööd ning tagada piisava rahastamise rändega seotud projektidele Põhja-Aafrikas. „Loodame näha konkreetseid tulemusi paari nädala pärast,“ ütles eesistuja Tusk pärast kohtumist.

Nad lubasid ka jätkata kõnelusi Dublini süsteemi reformi üle oma detsembri tippkohtumisel, eesmärgiga saavutada konsensus 2018. aasta esimesel poolel.

• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 19.-20.10.2017

Nõukogu pikendas operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati kuni 31. detsembrini 2018. Nõukogu tegi ka operatsiooni mandaadis muudatusi eesmärgiga:

• luua väljaõpet saavate rannikuvalvurite järelevalve mehhanism, et tagada Liibüa rannikuvalvele antava väljaõppe pikaajaline tõhusus
• teostada uusi jälitustoiminguid ning koguda teavet Liibüast pärit naftaga ebaseadusliku kaubitsemise kohta
• suurendada võimalusi inimkaubandust puudutava teabe jagamiseks liikmesriikide õiguskaitseasutuste, Frontexi ja Europoliga.

• Operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati pikendati 31. detsembrini 2018 (pressiteade, 25.7.2017)

ELi suursaadikud kinnitasid eesistujariik Malta ja Euroopa Parlamendi vahel 29. juunil saavutatud kokkuleppe poliitilistes küsimustes, mis puudutavad ettepanekut riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kohta ning ettepanekut, millega muudetakse Schengeni piirieeskirju riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi osas.

See sillutab teed üldise kokkuleppe saavutamiseks, kui allesjäänud tehnilised küsimused on lahendatud.

Süsteemis registreeritakse teave Schengeni ala välispiire ületavate kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise, riigist väljumise ja neile antud sisenemiskeelu kohta.

• Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem: nõukogu kinnitas eesistujariigi ja Euroopa Parlamendi kokkuleppe peamiste poliitiliste sätete kohta (pressiteade, 30.6.2017)

Eesistujariik Malta ja Euroopa Parlamendi esindajad saavutasid laiapõhjalise poliitilise ad referendum kokkuleppe Euroopa Liidu Varjupaigaametit käsitleva määruse kõigi 12 peatüki osas.

COREPER peaks kokkuleppe kinnitama lähitulevikus, siis kui põhjenduste osas tehtav täiendav töö on lõpule viidud. Peale selle ei hõlma kokkulepe teatavaid teksti osi, mis on seotud Euroopa ühise varjupaigasüsteemi läbivaatamise paketi teiste, seni viimistlemata seadusandlike ettepanekutega.

• ELi varjupaigaamet: eesistujariik ja Euroopa Parlament saavutasid laiapõhjalise poliitilise kokkuleppe (pressiteade, 29.6.2017)

ELi juhid kutsusid üles võtma täiendavaid meetmeid Vahemere keskosa rändeteed mööda Liibüast Itaaliasse suunduva rändevoo pidurdamiseks. Eelkõige keskenduti järgmisele:

• täiendava koolituse ja vahendite andmine Liibüa rannikuvalvele
• tihedam koostöö päritolu- ja transiidiriikidega
• jõupingutuste jätkamine tagasisaatmiste suurendamiseks

Juhid märkisid, et kiiresti tuleks sõlmida tagasivõtulepingud kolmandate riikidega. ELi juhid kordasid ka ühise varjupaigasüsteemi reformimise vajadust.

• Euroopa Ülemkogu, 22.-23.6.2017

Ministrid võtsid vastu nõukogu järeldused, milles nad kinnitasid taas, et lapsrändajatel on õigus kaitsele vastavalt ELi õiguse asjakohastele sätetele, sealhulgas ELi põhiõiguste harta sätetele, ning lapse õigusi käsitlevale rahvusvahelisele õigusele.

2015. ja 2016. aastal esitasid 30% ELi varjupaigataotlustest lapsed, kellest paljud reisisid ilma vanemateta.

• Nõukogu järeldused lapsrändajate kaitse kohta

Nõukogu lubas ajutiselt pikendada erandjuhtudel piirikontrolli teostamist sisepiiridel. Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra võivad pikendada mitte rohkem kui 6 kuuks proportsionaalset ajutist piirikontrolli oma piiride konkreetsetel lõikudel.

• Schengeni ala: nõukogu soovitas sisepiirikontrolli kuni kuue kuu võrra pikendada

Nõukogu võttis vastu soovituse pikendada sisepiiridel erandjuhtudel ajutise piirikontrolli teostamist. Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra peaksid pikendama mitte rohkem kui kolmeks kuuks proportsionaalset ajutist piirikontrolli oma piiride konkreetsetel lõikudel.

• Schengeni ala: nõukogu soovitas pikendada kontrolli sisepiiridel

Mitteametlikul tippkohtumisel kokku tulnud ELi juhid võtsid vastu Malta deklaratsiooni, milles keskendutakse meetmetele Vahemere keskosa rändevoo pidurdamiseks ja inimsmugeldajate ärimudeli vastu võitlemiseks. Eelkõige leppisid ELi 28 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid kokku, et tihendatakse koostööd Liibüaga, kust 2016. aastal tuli 90% rändajatest.

• Euroopa Ülemkogu liikmete Malta deklaratsioon rände välisaspektide kohta: Vahemere keskosa rändetee küsimusega tegelemine, 3.2.2017

Kiirreageerimisreservi kuulub 1500 piirivalveametnikku või muud asjaomast töötajat ELi liikmesriikidest ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidest. Kriisiolukorras saab Frontex nad viivitamata oma käsutusse ning saab neid viie tööpäeva jooksul lähetada.

• Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet käivitab kiirreageerimisreservi

Alaliste esindajate komitee (COREPER) kiitis heaks Euroopa Parlamendiga kokku lepitud kompromissteksti Schengeni piirieeskirjade muutmise kohta, eesmärgiga tugevdada asjaomastes andmebaasides kontrolli tegemist välispiiridel.

• Schengeni piirieeskirjad: kokkulepe välispiirikontrolli tugevdamise kohta

Ministrid arutasid seni vastu võetud erinevate rändemeetmete rakendamise puudujääke. Nad kohustusid eelkõige suurendama liikmesriikide poolt asutuste (eriti Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO)) juurde lähetatavate ekspertide arvu.

Samuti käsitles nõukogu Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi, millega seoses ministrid kinnitasid eesistujariigi soovitatud kolmetasandilise lähenemisviisi.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 13.-14.10.2016

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet alustas ametlikult tegevust 6. oktoobril 2016. Avaüritus toimus Kapitan Andreevo piiripunktis Bulgaaria välispiiril Türgiga.

„Oleme välispiiridel loomas uut reaalsust. Selline on Bratislava tegevuskavas kokku lepitud ühiste püüdluste käegakatsutav tulemus ja liikmesriikide üksmeele reaalne väljendus,“ sõnas Slovakkia peaminister ja ELi nõukogu ametisolev eesistuja Robert Fico. „See aitab meil pöörduda tagasi toimiva Schengeni süsteemi juurde,“ lisas ta.

Euroopa Piirivalveameti ülesandeks on jälgida tähelepanelikult ELi välispiire, tuvastada koostöös liikmesriikidega kiiresti ELi välispiire ähvardavad võimalikud julgeolekuohud ja need üheskoos kõrvaldada.

Nõukogu kiitis Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomise lõplikult heaks. Euroopa piiri- ja rannikuvalve peamine ülesanne on aidata tagada välispiiride integreeritud haldamine. See amet tagab rändevoogude tõhusa haldamise ja julgeoleku kõrge taseme ELis.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve: lõplik heakskiitmine

Poliitika- ja julgeolekukomitee andis operatsioonile EUNAVFOR MED Sophia mandaadi alustada kahe täiendava tugiülesande täitmist:

• Liibüa rannikuvalve ja mereväe väljaõpe
• ÜRO relvaembargo rakendamisele kaasaaitamine Liibüa ranniku lähedal avamerel

• Operatsioon EUNAVFOR MED Sophia sai loa alustada kahe täiendava tugiülesande täitmist

Nõukogu pikendas missiooni EUCAP Sahel Niger mandaati kuni 15. juulini 2018. Samuti muutis nõukogu missiooni mandaati nii, et oleks võimalik aidata Nigeri ametivõimudel töötada välja poliitikameetmeid, tehnikaid ja menetlusi ebaseadusliku rände paremaks ohjamiseks.

• EUCAP Sahel Niger: missiooni pikendati, lepiti kokku eelarves ja muudeti mandaati

Euroopa Komisjon esitas teise komplekti ettepanekuid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks ning ühe ettepaneku ELi ühise ümberasustamisraamistiku loomise kohta.

• Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformi lõpuleviimine
• Seaduslike võimaluste parandamine: komisjon teeb ettepaneku luua ühine ELi ümberasustamisraamistik

Alaliste esindajate komitee (COREPER) kinnitas Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva määruse ettepaneku kompromissteksti, milles Euroopa Parlamendiga kokku lepiti. Euroopa piiri- ja rannikuvalve eest vastutavad Euroopa piirivalveamet (praegune Frontex, mille ülesandeid laiendatakse) ja Schengeni liikmesriikide piirivalveametid.

• Euroopa piiri- ja rannikuvalve: nõukogu kinnitas Euroopa Parlamendiga saavutatud kokkuleppe

Nõukogu pikendas operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia mandaati ühe aasta võrra 27. juulini 2017. Samuti laiendas nõukogu operatsiooni mandaati, lisades sellele kaks tugiülesannet:

• Liibüa rannikuvalve ja mereväe väljaõpe
• ÜRO relvaembargo rakendamisele kaasaaitamine Liibüa ranniku lähedal avamerel

• Operatsioon EUNAVFOR MED Sophia: mandaati pikendatakse ühe aasta võrra, lisatakse kaks uut ülesannet

Ministrid arutasid praegust olukorda, keskendudes eelkõige ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamisele ning rändevoogudele Vahemere keskosas. Nad kinnitasid, et tagasisaatmisi Kreekast Türgisse tuleks kiirendada. Osalevaid riike kutsuti samuti üles kiirendama Süüria pagulaste ümberasustamist Türgist ja varjupaigataotlejate ümberpaigutamist Kreekast ja Itaaliast.

Nõukogu võttis vastu otsuse, mille eesmärk on peatada üheks aastaks Rootsi kohustused, mis puudutavad rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberpaigutamist Itaaliast ja Kreekast. Nõukogu võttis samuti vastu järeldused tagasisaatmise ja tagasivõtmise kohta.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 9.-10.6.2016

Euroopa Komisjon esitas teatise ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku kohta.

• Komisjoni teatis Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta

Samuti esitas komisjon direktiivi ettepaneku kolmandate riikide kodanike kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö eesmärgil riiki sisenemise ja seal elamise tingimuste kohta.

• Komisjoni ettepanek reformida sinise kaardi süsteemi kvalifitseeritud tööjõule väljastpoolt ELi

G7 kutsus üles leidma rände- ja pagulaskriisile ülemaailmse lahenduse. Juhid lubasid suurendada ülemaailmselt antavat abi, et vastata pagulaste ja neid vastuvõtvate kogukondade vajadustele. Nad kutsusid finantsinstitutsioone ja kahepoolseid doonoreid üles suurendama oma abi. Nad leppisid samuti kokku, et edendatakse seadusliku rände võimalusi ning ümberasustamiskavade kehtestamist.

• Juhtide täielik avaldus, G7 tippkohtumine, Jaapan, 26.-27.5.2016
• G7 tippkohtumine, Ise-Shima, Jaapan, 26.-27.5.2016

Ministrid arutasid rände välisaspekte. Nad vaatasid läbi Valletta tegevuskava ja ELi-Türgi avalduse rakendamise.

Nõukogu võttis vastu järeldused operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia kohta, pikendades operatsiooni mandaati ühe aasta võrra ja andes juurde kaks toetavat ülesannet.

• Nõukogu järeldused rände välisaspektide kohta
• Nõukogu järeldused operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia kohta
• Välisasjade nõukogu, 23.5.2016

Siseministrid vahetasid seisukohti praeguse olukorra kohta. Nad keskendusid eelkõige ELi-Türgi 18. märtsi avalduse rakendamisele ja rändevoogudele Vahemere keskosas.

Osalevaid riike kutsuti üles kiirendama kooskõlas kehtivate otsustega Süüria pagulaste ümberasustamist Türgist ning varjupaigataotlejate ümberpaigutamist Kreekast ja Itaaliast.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 20.5.2016

Nõukogu võttis vastu rakendusotsuse, milles esitatakse soovitus, millega lubatakse erandjuhtudel jätkata sisepiiridel ajutise piirikontrolli teostamist. Austria, Saksamaa, Taani, Rootsi ja Norra peaksid kõige rohkem kuueks kuuks säilitama proportsionaalse ajutise piirikontrolli oma piiri konkreetsetel lõikudel.

• Nõukogu võttis vastu soovituse piirikontrolli jätkamise kohta sisepiiridel

Ministrid keskendusid Valletta tegevuskava rakendamisele ja Aafrika jaoks mõeldud hädaolukorra usaldusfondile. Ministrid hindasid ka partnerriikidega peetavate kõrgetasemeliste dialoogide seisu.

Nõukogu arutas, kuidas pagulasi ja põgenikke pikaajalistes kriisides kõige paremini toetada.

• Välisasjade nõukogu (arenguküsimused), 12.5.2016

Euroopa Komisjon esitas komplekti ettepanekuid Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks.

• Liikumine jätkusuutliku ja õiglase Euroopa ühise varjupaigasüsteemi suunas

Samuti esitas komisjon ettepaneku nõukogu rakendusotsuse kohta, milles esitatakse soovitus, millega lubatakse erandjuhtudel jätkata sisepiiridel ajutise piirikontrolli teostamist.

Siseministrid analüüsisid olemasolevate meetmete rakendamisel tehtud edusamme. Nad kinnitasid taas vajadust kiirendada ELi-Türgi 18. märtsi 2016. aasta avalduse rakendamist.

Ministreid teavitati edusammudest seoses Euroopa piirivalvet käsitleva määruse eelnõuga.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 21. aprill 2016

Ministrid arutasid rände välisaspekte. Nad hindasid ELi-Türgi avalduses nimetatud meetmete rakendamisel tehtud edusamme ja vaatasid läbi Vahemere piirkonna keskosa rändeteed käsitlevad algatused. Nad rõhutasid ka inimkaubitsejate ja -smugeldajate vastase võitluse alaseid meetmeid ning ELi toetust Aafrika riikidele.

• Välisasjade nõukogu, 18.-19.4.2016

Alaliste esindajate komitee leppis kokku nõukogu läbirääkimispositsiooni seoses kavandatava Euroopa piirivalvet käsitleva määrusega. Niipea kui Euroopa Parlament on oma seisukoha vastu võtnud, alustab eesistujariik läbirääkimisi, et jõuda poliitilise kokkuleppeni enne 2016. aasta juuni lõppu.

Euroopa piirivalve peamine eesmärk oleks tagada ja rakendada jagatud vastutuse vormis ELi välispiiril Euroopa integreeritud piirihaldussüsteem. See hõlmaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit ja piirihalduse eest vastutavaid riigiasutusi.

• Euroopa piirivalve: nõukogu on valmis läbirääkimisteks Euroopa Parlamendiga

ELi-Türgi 18. märtsi avaldusest lähtudes esitas Euroopa Komisjon ettepaneku muuta nõukogu otsust rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberpaigutamise kohta Itaaliast ja Kreekast. Nimetatud ettepanek näeb ette võimaluse kasutada 54 000 veel jagamata kohta süürlaste ümberasustamiseks Türgist ELi.

• Ettepanek: otsus, millega muudetakse nõukogu 22. septembri 2015. aasta otsust, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks

Euroopa Ülemkogu arutas edasi oma põhjalikku strateegiat rändekriisi lahendamiseks.

ELi ja Türgi juhid jõudsid 18. märtsil toimunud kohtumisel kokkuleppele, mille eesmärk on peatada Türgi kaudu Euroopasse suunduvad ebaseaduslikud rändevood, lõhkuda inimsmugeldajate ärimudel ning anda rändajatele alternatiiv oma elu ohtu seadmisele.

• Euroopa Ülemkogu, 17.-18.3.2016
• ELi ja Türgi avaldus, 18.3.2016
• Euroopa Ülemkogu järeldused, 17.-18.3.2016

Nõukogu kiitis heaks komisjoni poolt 9. märtsil 2016 esitatud paranduseelarve projekti. Nõukogu andis nõusoleku teha ELi 2016. aasta üldeelarvest kulukohustuste assigneeringutena kättesaadavaks 100 miljonit eurot ja maksete assigneeringutena 80,2 miljonit eurot, et toetada Kreekat ja teisi põgenikekriisi all kannatavaid liikmesriike.

Nüüd peab paranduseelarve projekti heaks kiitma Euroopa Parlament.

15. märtsil võttis nõukogu vastu määruse, mis võimaldab ELil aidata Kreekat ja teisi mõjutatud liikmesriike rändekriisi põhjustatud raske humanitaarolukorra lahendamisel. ELi humanitaarabi eesmärk on tagada pagulastele toit, peavari, vesi, ravimid ja muu eluks esmavajalik.

• Põgenikekriis: nõukogu lõi erakorralise toetuse

Ministrid arutasid praegust olukorda ja ELi juhtide 7. märtsil kokku lepitud avalduse rakendamist. Eesistujariik andis neile ka ülevaate Euroopa piiri- ja rannikuvalve loomist käsitleva määruse menetlemise seisust.

Nõukogu võttis vastu järeldused migrantide smugeldamise kohta. Samuti võeti vastu rakendusotsus, mis käsitleb 30% otsusega (EL) 2015/1601 Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist.

• Nõukogu järeldused migrantide smugeldamise kohta
• Nõukogu rakendusotsus, mis käsitleb 30% otsusega (EL) 2015/1601 Austriale määratud taotlejate ümberpaigutamise ajutist peatamist

Nõukogu leppis kokku hädaabimehhanismis, mis võimaldab reageerida kriisidele ELis. See võimaldab ELil aidata Kreekat ja teisi mõjutatud liikmesriike rändekriisi põhjustatud raske humanitaarolukorra lahendamisel. ELi humanitaarabi eesmärk on tagada pagulastele toit, peavari, vesi, ravimid ja muu eluks esmavajalik.

Kõnealune ettepanek esitatakse nüüd üldasjade nõukogule 15. märtsil toimuval istungil ametlikuks vastuvõtmiseks.

• Pagulaskriis: nõukogu näitas üles solidaarsust Kreekaga, kiites heaks erakorralise toetuse

ELi juhid kohtusid Türgiga, et tugevdada rändekriisiga seoses tehtavat koostööd. Nad nõudsid ELi-Türgi tegevuskava täielikku ja kiiret rakendamist ning Türgist Kreekasse toimuvate ebaseaduslike piiriületuste arvu vähenemist.

Nad arutasid samuti uusi ettepanekuid kriisi lahendamiseks. Eesistuja Tuskile tehti ülesandeks töötada välja nende üksikasjad enne järgmist Euroopa Ülemkogu kohtumist.

• ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine Türgiga, 7.3.2016
• ELi riigipeade ja valitsusjuhtide avaldus, 7.3.2016

Komisjon esitas ettepaneku võtta vastu nõukogu määrus, millega luuakse ELi sisekriiside hädaabivahend. See võimaldaks eraldada humanitaarabi liikmesriike mõjutavate tõsiste kriiside, sealhulgas praeguse rändekriisi lahendamiseks.

• Ettepanek: nõukogu määrus erakorralise toetuse andmise kohta liidus

Ministrid arutasid praegust rändeolukorda ja kordasid ühise Euroopa lahenduse vajadust. Ministrid keskendusid olemasolevate meetmete rakendamisel tehtud edusammudele, Türgiga tehtavale koostööle ja Lääne-Balkani rändeteele.

Nõukogu tegi ka kokkuvõtte Euroopa piiri- ja rannikuvalvet käsitleva ettepanekuga tehtud tööst.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 25. veebruar 2016

ELi juhid võtsid vastu järeldused rändekriisi kohta. Nad keskendusid vajadusele saavutada Euroopa tasandil konsensus rändeküsimustes ja juba tehtud otsuste rakendamises. ELi juhid rõhutasid vajadust teha edusamme alljärgnevas:

• ELi-Türgi tegevuskava rakendamine
• humanitaarabi andmine pagulastele, sealhulgas Lääne-Balkani piirkonnas
• selle tagamine, et esmase vastuvõtu keskused oleksid täielikult toimivad
• ümberpaigutamise, tagasisaatmise ja tagasivõtmise otsuste rakendamine
• välispiiride haldamise parandamine
• Schengeni ala normaalse toimimise taastamine

• Euroopa Ülemkogu, 18.-19.2.2016

Nõukogu võttis vastu soovituse Kreekas välispiiri haldamise valdkonnas Schengeni acquis’ kohaldamise hindamise käigus leitud tõsiste puuduste kõrvaldamise kohta. Kreekal soovitatakse selles võtta nimetatud puuduste kõrvaldamiseks parandusmeetmeid.

• Soovitus 2015. aastal Kreekas välispiiride halduse valdkonnas Schengeni <em>acquis</em>’ kohaldamise hindamise käigus leitud tõsiste puuduste kõrvaldamise kohta
• Schengeni hindamine Kreekas: nõukogu võttis vastu soovituse puuduste kõrvaldamiseks välispiiridel

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk osales Londonis koos maailma liidritega konverentsil, kus ta teatas, et EL annab 2016. aastal Süüria rahva toetuseks 3 miljardit eurot. See hõlmab nii inimesi Süüria territooriumil kui ka pagulasi ja neid vastu võtvaid kogukondi naaberriikides.

• EL lubas Londoni konverentsil anda Süüria rahva toetuseks enam kui 3 miljardit eurot
• Eesistuja Donald Tuski sõnavõtt Londonis Süüria ja piirkonna toetamise teemalisel konverentsil

Liikmesriigid leppisid kokku, kuidas rahastatakse 3 miljardi euro suurust Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastut. See võimaldab ELil anda Türgis elavatele pagulastele ja neid vastuvõtvatele kogukondadele täiendavat humanitaarabi.

• Türgi jaoks mõeldud pagulasrahastu: liikmesriigid lepivad kokku rahastamise üksikasjades

Nõukogu jõudis järeldusele, et operatsiooni EUNAVFOR MED Sophia puhul on täidetud kõik tingimused, et rakendada avamerel ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2240. Nimetatud resolutsioonis tugevdatakse operatsiooni Sophia mandaati, et võtta operatsiooni 2. etapi (avameri) raames meetmeid Liibüa territooriumilt ja selle ranniku lähedalt rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu. 2. etapp algas 7. oktoobril 2015.

• Poliitika- ja julgeolekukomitee 20. jaanuari 2016. aasta otsus, mis käsitleb ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2240 rakendamist
• ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 2240 vastuvõtmine

Ministrid arutasid ka ELi seisukohta enne Süüria abistajate konverentsi, mis toimub 4. veebruaril 2016 Londonis. Selle konverentsi eesmärk on käsitleda piirkonna pagulaste pikaajalisi majanduslikke vajadusi ja suurendada enim mõjutatud riikide puhul kättesaadavat rahastamist.

Euroopa Ülemkogu tegi kokkuvõtte varasematel kohtumistel tehtud otsuste rakendamisest ja leppis kokku kiirendada meetmete võtmist seoses järgnevaga:

• esmase vastuvõtu keskuste toimimine
• ümberpaigutamisotsuste ja tagasisaatmismeetmete elluviimine
• ELi välispiiride kontroll
• koostöö päritolu- ja transiidiriikidega

ELi juhid palusid samuti nõukogul kiiresti läbi vaadata ELi välispiiride tugevdamist käsitleva Euroopa Komisjoni ettepaneku, mille komisjon esitas 15. detsembril.

• Järeldused rände kohta – Euroopa Ülemkogu (17.12.2015)
• Euroopa Ülemkogu, 17.-18.12.2015

Tuginedes Euroopa rände tegevuskavale, tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekute paketiga, mille eesmärk on kindlustada ELi välispiire ja hallata tõhusamalt rännet.

• Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett, mille eesmärk on kindlustada Euroopa välispiirid (Euroopa Komisjon – pressiteade)

Komisjon esitas samuti:

• soovituse, mis käsitleb Türgiga kokkulepitavat Süüria põgenike vabatahtliku humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava (Euroopa Komisjon – pressiteade)
• ettepaneku peatada ajutiselt Rootsi kohustused, mis tulenevad ümberpaigutamismehhanismist (Euroopa Komisjon – pressiteade)

Justiitsministrid võtsid teadmiseks eduaruande õigusalase koostöö ja ksenofoobiavastase võitlusega seotud meetmete kohta.

Siseministrid pidasid arutelu eelnevalt kokkulepitud meetmete rakendamise ning Schengeni ala tugevdamiseks vajalike meetmete üle.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 3.-4.12.2015

EL ja Türgi võtsid vastu ühise tegevuskava, et tegeleda Süüria olukorra põhjustatud pagulaskriisiga.

EL ja selle liikmesriigid tõhustavadoma poliitilist ja rahalist osalust, et pidurdada Türgi kaudu ELi saabuvat rändevoogu. EL võtab kohustuse anda Türgile esialgselt 3 miljardit eurot täiendavaid vahendeid, et aidata tal parandada praegu riigis viibivate Süüria pagulaste olukorda.

Tegevuskava hõlmab ka koostöö tihendamist seoses rahvusvahelist kaitset mittevajavate rändajatega.

Lisaks muutub ELi-Türgi tagasivõtuleping täiel määral kohaldatavaks alates 2016. aasta juunist. EL ja Türgi on samuti võtnud eesmärgiks viia lõpule viisanõude kaotamise protsess ja kaotada Türgi kodanikele Schengeni alale sisenemisel kehtivad viisanõuded 2016. aasta oktoobriks.

• ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine Türgiga – ELi ja Türgi avaldus, 29.11.2015
• Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumine Türgiga, 29.11.2015

Rändajate integratsioon oli läbiv teema nõukogu neljal istungil peetud aruteludes. Ministrid keskendusid eelkõige järgmistele küsimustele:

• rändealase noortepoliitika ja noorsootöö roll
• hariduse ja koolituse strateegiad hiljuti saabunud rändajate ja rändetaustaga inimeste integreerimiseks
• kultuuridevahelise dialoogi roll vastastikuse mõistmise parandamisel vastuvõtva riigi ja rändajate vahel
• spordi hariduspotentsiaal ebasoodsas olukorras olevate noorte, sealhulgas rändajate aitamiseks

• Hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu, 23.-24.11.2015

Ministrid arutasid Lääne-Balkani rändetee teemalise kõrgetasemelise konverentsi (8. oktoobril) ja Vallettas peetud rändeteemalise tippkohtumise (11.-12. novembril) järelmeetmeid. Nad pidasid tervitatavaks Vallettas Aafrika partneritega peetud arutelusid. Lääne-Balkani ja Vahemere idaosa rändetee küsimuses arutati koostööd Türgi, Liibanoni ja Jordaaniaga.

• Välisasjade nõukogu, 16.-17.11.2015

ELi riigipead ja valitsusjuhid kohtusid Vallettas oma kolleegidega Aafrika riikidest, et arutada rändeküsimusi. Nad leppisid kokku tegevuskavas, mis keskendub viiele prioriteetsele valdkonnale:

• ebaseadusliku rände ja inimeste sunnitud ümberasumise algpõhjustega tegelemine Aafrikas
• töö parandamine seoses seadusliku rände kanalite edendamise ja korraldamisega
• rändajate ja varjupaigataotlejate kaitse tõhustamine
• võitlus rändajate ärakasutamise ja nendega seotud inimkaubanduse vastu
• tagasisaatmise, tagasivõtmise ja taasintegreerimise alase koostöö parandamine

• Valletta tippkohtumine, 11.-12. november 2015 – tegevuskava
• Valletta tippkohtumine, 11.-12. november 2015 – poliitiline deklaratsioon
• Rändeteemaline tippkohtumine 11.-12. novembril 2015 Vallettas

ELi juhid arutasid rändekriisi viimaseid arenguid ning seda, kuidas kiirendada septembris ja oktoobris kokkulepitud meetmete rakendamist. Eelkõige keskendusid nad oma aruteludes koostööle Türgiga.

Eesistuja Donald Tusk kordas samuti, et EL peab taastama kontrolli oma välispiiride üle ja hakkama ka tegelikkuses rändajaid registreerima.

• Eesistuja Donald Tuski pressiavaldus pärast ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlikku kohtumist
• ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, 12.11.2015

Ministrid võtsid vastu järeldused, milles määratakse kindlaks edasised meetmed pagulas- ja rändekriisiga toimetulekuks. Need meetmed keskenduvad järgmisele:

• käimasoleva ümberpaigutamisprotsessi kiirendamine
• ELi välispiiride tugevdamine
• inimkaubanduse ja inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastane võitlus
• tagasisaatmise ja tagasivõtmise parandamine

Nõukogu toetas eesistujariigi otsust viia integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele üle täieliku aktiveerimise režiimile.

• Nõukogu järeldused pagulas- ja rändekriisiga toimetulemiseks võetavate meetmete kohta
• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu, 9. november 2015

Eesistujariik Luksemburg otsustas aktiveerida IPCRi (ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele) teabevahetuse režiimi. ELi liikmesriikidel ja institutsioonidel palutakse vahetada pidevalt kohapealse olukorra kohta ajakohastatud teavet, kasutades ühist veebiplatvormi. Komisjon ja Euroopa välisteenistus esitavad edastatud teabe kohta korrapäraseid integreeritud analüüse.

Selle eesmärk on jälgida rändevoogude arenemist, pakkuda tuge otsuste tegemisel ning paremini rakendada kokkulepitud meetmeid.

• Rändekriis: ELi nõukogu eesistujariik parandab tänu IPCRi aktiveerimisele liikmesriikidevahelist infovahetust

ELi ministrid pidasid põhjaliku rändeteemalise arutelu, keskendudes arengukoostööle. Nad leppisid kokku, et tugevdavad Euroopa ja partnerriikide ees praegu seisvate ühiste probleemide käsitlemiseks koostööd kolmandate riikidega.

• Välisasjade nõukogu, 26.10.2015

Albaania, Austria, Bulgaaria, endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Horvaatia, Kreeka, Rumeenia, Saksamaa, Serbia, Sloveenia ja Ungari juhid leppisid kokku 17-punktilises tegevuskavas Lääne-Balkani rändeteel asuvate riikide vahelise koostöö parandamiseks, eesmärgiga lahendada piirkonda tabanud pagulaskriis.

• Riigijuhtide avaldus pärast istungit, millel käsitleti mööda Lääne-Balkani rändeteed liikuvaid rändevoogusid

ELi juhid leppisid kokku mitmes prioriteedis:

• koostöö päritolu- ja transiidiriikidega: ELi juhid tervitasid ELi ja Türgi ühise tegevuskava osas saavutatud kokkulepet ja nõustusid jõudma eelseisval Valletta tippkohtumisel kokkuleppele konkreetsetes operatiivsetes meetmetes
• ELi välispiiride tugevdamine: sealhulgas piiride integreeritud haldamise süsteemi kaudu, mis läheb kaugemale Frontexi praegustest volitustest, ning sadade piirivalvurite lisamisega Kreekas ja Itaalias asuvate esmase vastuvõtu piirkondade kindlustamiseks
• tagasisaatmine ja tagasivõtmine: parandada kehtivate õigusaktide ja kokkulepete kohast rakendamist ning suurendada Frontexi rolli

• Euroopa Ülemkogu, 15. oktoober 2015
• Euroopa Ülemkogu järeldused, 15.10.2015
• Pagulaskriis: aruanded esmatähtsate meetmete rakendamise edusammude kohta (Euroopa Komisjon)

ELi välisministrid arutasid rände välisaspekte. Nõukogu võttis vastu järeldused, et panustada 15. oktoobril toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise aruteludesse.

• Nõukogu järeldused rände kohta, 12.10.2015
• Välisasjade nõukogu istung, 12.10.2015

Nõukogu arutas ELi välispiiride edaspidist haldamist ja võttis vastu järeldused tagasisaatmispoliitika tuleviku kohta.

• Nõukogu järeldused tagasisaatmispoliitika tuleviku kohta, 8.10.2015
• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, 8.-9.10.2015

ELi sise- ja välisministrid kohtusid oma Türgi, Liibanoni, Jordaania ning Lääne-Balkani kolleegidega. Konverentsil osalesid ka assotsieerunud riigid Šveits, Norra, Liechtenstein ja Island.

Konverentsi eesmärk oli tõhustada kõigi partnerite tegevust, suurendada solidaarsust ning tagada pagulas- ja rändevoogude korrakohane haldamine. Konverents võttis vastu avalduse.

• Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändetee teemalise kõrgetasemelise konverentsi avaldus
• Vahemere idaosa ja Lääne-Balkani rändetee teemaline konverents, 8.10.2015

Poliitika- ja julgeolekukomitee leppis kokku, et inimsmugeldajate vastase operatsiooni teise etapi esimese osaga alustatakse 7. oktoobril 2015. See võimaldab kooskõlas rahvusvahelise õigusega minna avamerel kahtlaste laevade pardale, neid läbi otsida, arestida ja ümber suunata.

Samuti lepiti kokku nimetada operatsioon selles osaleva laeva pardal sündinud lapsele antud nime järgi ümber operatsioon Sophiaks.

• EUNAVFOR MED: EL leppis kokku käivitada inimsmugeldajate vastase operatsiooni aktiivse tegevuse etapp ning nimetada see ümber operatsioon Sophiaks

ELi juhid leppisid kokku mitu tegevusprioriteeti:

• pagulaste pakiliste vajaduste rahuldamine ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Maailma Toiduprogrammi ning Liibanoni, Jordaania, Türgi ja muude riikide abistamise kaudu
• Lääne-Balkani riikide aitamine pagulasvoogude haldamisel
• ebaseadusliku rände algpõhjustega tegelemine Aafrikas
• ELi välispiiridel valitseva olukorra käsitlemine
• kõige suurema surve all olevate liikmesriikide toetamine esmase vastuvõtu keskuste rajamise kaudu ning ümberpaigutamise ja tagasisaatmise tagamine

Samuti arutasid juhid pikaajalistele rändeprobleemidele reageerimise viise ning kutsusid üles tegema uusi diplomaatilisi jõupingutusi seoses Süüria ja Liibüaga.

• Avaldus – riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, 23.9.2015
• Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine, 23.9.2015

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega kehtestatakse Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse ajutise ja erakorralise ümberpaigutamise mehhanism. Mehhanismi kohaldatakse 120 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku suhtes.

• Nõukogu otsus, millega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse valdkonnas ajutised meetmed Itaalia ja Kreeka toetamiseks
• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, 22.9.2015

Nõukogu võttis vastu lõpliku otsuse, millega kehtestatakse Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse ajutine ja erakorraline ümberpaigutamise mehhanism. Mehhanismi kohaldatakse 40 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku suhtes.

Eesistujariik koostas järeldused, milles esitati tegevussuund rändekriisiga tegelemiseks.

• Nõukogu leppis kokku 40 000 pagulase ümberpaigutamises Kreekast ja Itaaliast
• Eesistujariigi järelduste täistekst
• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, 14. september 2015

Nõukogu võttis vastu positiivse hinnangu, mille kohaselt on tingimused üleminekuks teise etapi esimesse ossa täidetud. See hinnang on üks ametlikest sammudest, mis on vajalikud operatsiooni edasiviimiseks avamerel läbiviidavasse teise etappi.

• EUNAVFOR MED: nõukogu võtab vastu positiivse hinnangu tingimuste kohta seoses edasiliikumisega avamerel läbiviidava teise etapi esimesse ossa

Tuginedes mais esitatud Euroopa rände tegevuskavale, tuli Euroopa Komisjon välja teise ettepanekute paketiga pagulaskriisi käsitlemiseks:

• hädaolukorras ümberpaigutamist käsitlev ettepanek 120 000 selgelt rahvusvahelist kaitset vajava isiku kohta kõige suurema surve all olevatest riikidest
• alaline ümberasustamise mehhanism kõikidele liikmesriikidele
• turvaliste päritoluriikide ühine Euroopa loetelu
• tõhusam tagasisaatmispoliitika
• pagulaste toetusmeetmetega seotud riigihangete suunised
• meetmed pagulaskriisi välismõõtme käsitlemiseks
• Aafrika usaldusfond

• Euroopa Komisjoni ettepanekute pakett pagulaskriisi käsitlemiseks (Euroopa Komisjon – pressiteade)

Siseministrid leppisid kokku iga liikmesriigi osaluses selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate isikute ümberpaigutamises ja ümberasustamises. Kokkulepe puudutab kokku 54 760 isikut.

Samuti võtsid nad vastu järeldused teatavate kolmandate riikide turvaliseks päritoluriigiks nimetamise kohta.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, 20. juuli 2015

Tuginedes komisjoni tegevuskavale ja nõukogus toimunud aruteludele, leppisid ELi juhid kokku mitmes meetmes, mis hõlmavad järgmisi valdkondi:

• ümberpaigutamine ja ümberasustamine
• tagasisaatmine ja tagasivõtmine
• koostöö kolmandate riikidega.

• Euroopa Ülemkogu järeldused, 25.-26.6.2015
• Euroopa Ülemkogu kohtumine, 25.-26.6.2015

Nõukogu käivitas mereväeoperatsiooni EUNAVFOR MED, mille eesmärk on võidelda Vahemerel inimsmugeldajate ja inimkaubitsejatega. Operatsioon viiakse läbi järjestikustes etappides, keskendudes kõigepealt inimeste ebaseaduslikult üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse võrgustike jälgimisele ja hindamisele.

• Nõukogu käivitab ELi mereväeoperatsiooni, et takistada Vahemerel tegutsevaid inimsmugeldajaid ja -kaubitsejaid

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk nimetas suursaadik Pierre Vimonti juhtima ELi ja Aafrika riikide vahelise Valletta konverentsi ettevalmistusi.

• Eesistuja Donald Tusk määrab Pierre Vimonti isiklikuks esindajaks Valletta konverentsi jaoks, 16.6.2015

Nõukogu juunikuu istungil arutasid ELi siseministrid Euroopa Komisjoni kavandatud Euroopa rände tegevuskava erinevaid aspekte ja selle rakendamispaketti.

Enamik delegatsioone tervitas kava kõikehõlmavust ja valdkondadevahelisust, samuti selle erinevaid viivitamatu tegutsemise meetmeid praeguste kriisidega toimetulekuks ja kavandatud pikaajalisi meetmeid, mis peaksid viima tõelise Euroopa rändepoliitika väljakujundamiseni.

• Justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, 15.-16.6.2015

Kaks nädalat pärast Euroopa rände tegevuskava esitamist tuli Euroopa Komisjon välja esimese ettepanekute paketiga rändekriisi käsitlemiseks:

• ettepanek 40 000 rahvusvahelist kaitset vajava isiku hädaolukorras ümberpaigutamise kohta Itaaliast ja Kreekast teistesse liikmesriikidesse
• ettepanek, milles palutakse liikmesriikidel asustada väljastpoolt ELi ümber 20 000 rahvusvahelist kaitset vajavat isikut
• ELi tegevuskava rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise tõkestamiseks
• suunised sõrmejälgede võtmise kohta
• avalik konsultatsioon sinise kaardi direktiivi tuleviku üle

• Ettepanekute pakett rändekriisi käsitlemiseks, 27.5.2015 (Euroopa Komisjon – pressiteade)

Tulenevalt Euroopa Ülemkogu 23. aprilli erakorralisest kohtumisest kordas nõukogu vajadust tõhustada tööd rände ja arengu vaheliste seostega. Nõukogu palus Euroopa Komisjonil ja Euroopa välisteenistusel teha tööd konkreetsete meetmetega.

• Välisasjade nõukogu istung (arenguküsimused), 26.5.2015

Nõukogu leppis Euroopa Ülemkogult saadud juhiseid järgides kokku, et luuakse ELi sõjaline operatsioon EUNAVFOR MED, mille eesmärk on lõhkuda Vahemerel inimsmugeldajate ja -kaubitsejate ärimudel.

• Nõukogu loob ELi mereväeoperatsiooni, et takistada Vahemerel inimsmugeldajaid

Nõukogu leppis kokku ELi tsiviilmissiooni EUCAP Sahel Niger ulatuse tugevdamises, et toetada Nigeri ametiasutusi ebaseadusliku rände ärahoidmisel ja võitlemisel sellega seotud kuritegevuse vastu.

• EUCAP Sahel Niger peaks aitama ennetada ebaseaduslikku rännet
• EUCAP Sahel Niger (Euroopa välisteenistus)

Euroopa Komisjon võttis 13. mail 2015 vastu Euroopa rände tegevuskava. Selles toonitati vajadust rännet paremini hallata ja rõhutati, et see on ühine vastutus.

Tegevuskava hõlmab kõiki rände haldamise aspekte ning selles käsitletakse täielikult integreeritud viisil rände sisemisi ja väliseid aspekte.

Selles määratakse kindlaks konkreetsed meetmed järgmises neljas valdkonnas:

• ebaseadusliku rände stiimulite vähendamine
• elude päästmine ja välispiiride kindlustamine
• tugev varjupaigapoliitika
• uus seadusliku rände poliitika

Pärast 2015. aasta aprillis Vahemerel toimunud traagilisi sündmusi leppisid ELi riigipead ja valitsusjuhid kokku teha kõik võimalik, et hoida ära edasine inimeste hukkumine merel, ja käsitleda rände algpõhjuseid. Nad otsustasid olukorrale reageerimisel keskenduda neljale peamisele valdkonnale:

• kohaloleku tugevdamine merel
• võitlemine inimkaubitsejate vastu
• ebaseaduslike rändevoogude ärahoidmine
• liidusisese solidaarsuse ja vastutuse tugevdamine

ELi juhid rõhutasid Euroopa rände tegevuskava kohta peatselt esitatava komisjoni teatise tähtsust ning kutsusid üles korraldama Valletta tippkohtumise rändeküsimuste arutamiseks Aafrika ja muude asjaomaste võtmeriikidega.

ELi juhid kutsusid samuti üles kiiresti tugevdama operatsioone Triton ja Poseidon, vähemalt kolmekordistades 2015. ja 2016. aastal nende jaoks mõeldud finantsressursse.

• Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, 23.4.2015 – avaldus